KalastusInfo.ee

Sa ei ole sisse loginud.

20.10.2011 08:17 #1 HEINO

HEINO
Registreeritud kasutaja

Vagula võrgustamine

Kui palju uhel päeval Vagula järvel saab asutada kutselisel ja harrastuslikul kalapüügi vahendit???
Kogupikkuses altpoolt nimetadud püügivahedit annab
nakkevõrk-12t =1kilomeeter
ääremõrd – 10t=800 meetri
100 õngekonksuga õngejada – 12t =2kilomeetri
kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m – 2.
kogupikkus=4kilomeetri

Kus järves sis veel saab landi vedada???

Seadusandlus:
§ 13. Lubatud püügivahendid ja nende piirarv Võru maakonna siseveekogudel

Vagula järvel kutselisel kalapüügil lubatud püügivahendid ja nende piirarv:
1) nakkevõrk jaanuaris, veebruaris, märtsis, septembris, oktoobris, novembris ja detsembris – 10;
2) ääremõrd – 10;
3) 100 õngekonksuga õngejada – 6;
4) kaldanoot tiibade kogupikkusega kuni 50 m – 2.
§ 15. Lubatud kalastuskaartide ja püügivahendite piirarv Võru maakonna siseveekogudel

(1) Harrastuslikul kalapüügil nakkevõrkudega Võru maakonna siseveekogudel ühe kalendrikuuse kehtivusajaga kalastuskaartide piirarv aastas veekogude kaupa on:
1) Vagula järvel – 48;
(3) Harrastuslikul kalapüügil Võru maakonnas Tamula, Vagula, Hino, Ähijärve, Pabra, Lõõdla, Murati, Kirikumäe, Pullijärvel ja Võhandu jõel ajavahemikul märts kuni oktoober üheks kalendrikuuks kasutada lubatud 100 õngekonksuga õngejadade piirarv on 6.


Ja veel küsimus:kes lubab kokku siduda uhe inimese kutseline ja harastuspüügi alusel saanud võrgud???
Kalapüügieeskiri
Kõikides veekogudes on keelatud:
seisevpüüniste, välja arvatud silmutorbik, silmumõrd, vähinatt, vähimõrd ja õngpüünis, püügile asetamine lähemale kui 50 m juba püügil olevatele seisevpüünistele, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti;

Viimati muutnud HEINO (20.10.2011 08:22)

Eemal

 

20.10.2011 12:20 #2 HEINO

HEINO
Registreeritud kasutaja

Re: Vagula võrgustamine

Lubatud püügivahendid ja nende kogupikkus Vagulase on umbes 4 kiloomeetri!Või seda ei ele natukene palju kuid järve pikkus on ida-lääne suunas on 4,6 km, laius ligi 1,7 km.

Eemal

 

20.10.2011 22:04 #3 abdulabulamir

abdulabulamir
Klubi liige

Re: Vagula võrgustamine

Kõik oleneb millise mätta otsast vaadata!

Eemal

 

21.10.2011 10:08 #4 HEINO

HEINO
Registreeritud kasutaja

Re: Vagula võrgustamine

Aga palun ,proovime kasutada erinevad vaatenurka ja veel läbi erinevate seaduse prismaga.

Eemal

 

21.10.2011 17:29 #5 vanakala

vanakala
Admin

Re: Vagula võrgustamine

Selge on see, et korraga püügil neid iialgi olema ei saa. Kaldanooda puhul peaks ikka aru olema saada, et seda veetakse ja landiga sinna sisse saa nagu kuidagi normaalne kalamees sõita.

Eemal

 

28.10.2011 00:10 #6 HEINO

HEINO
Registreeritud kasutaja

Re: Vagula võrgustamine

ainuüksi eraisikute poolt võetud kalapüügiload näitavad, et harrastuspüügiga tegeleb meil 320 000 inimest. Eesti rahvaarvu arvestades uskumatuna tunduv number.

Eemal

 

28.10.2011 07:44 #7 vanakala

vanakala
Admin

Re: Vagula võrgustamine

See on sul küll kindlasti vale info, sest mõni inimene võib osta endale püügiõiguse ka mitu korda aastas. Näiteks ostes 1 päevase loa kuus korra. Kalastajaid on ilmselgelt vähem, kuskil 50 000

Eemal

 

15.11.2011 01:34 #8 HEINO

HEINO
Registreeritud kasutaja

Re: Vagula võrgustamine

Tööstureid koondava Eesti Kalaliidu väitel on nad kalaäris toimuvate käibemaksupettuste tõttu teinud rahandusministeeriumile aastaid ettepanekuid süsteemi muuta, ent riik pole vedu võtnud. Kalaliidu juhi Valdur Noormägi sõnul soovivad nad käibemaksupettuste lõpetamiseks näha Eestis süsteemi, kus kalakaupmehe asemel tasuks riigile käibemaksu kaupmehelt kala ostev tööstus. «Praegu maksab tööstus käibemaksu kaupmehele, kes selle pealt elabki. Tehakse igasugu skeeme ja riigil jäävad kokkuvõttes suured summad saamata,» kommenteeris Noormägi tänase Postimehe Peipsi kalaäri petuskeemide lugu. Noormägi väitel on kalaliit alates 2001. aastast rääkinud, et käibemaksu kalakaupmehele maksmise asemel võiksid tööstused selle otse riigile kanda. «Rahandusministeeriumist on meile alati öeldud, et sellisel süsteemil pole efekti. Mingil, meile majanduslikult arusaamatul põhjusel ei soovi riik seda süsteemi muuta,» rääkis Noormägi. «Ilmselt see ei ole riigile piisavalt suur probleem.» Tõsi, korra olid töösturid oma idee teostumisele lähedal. See juhtus aastaid tagasi, kui maksuameti eesotsas oli kauaaegse pangandusjuhi kogemusega Aivar Rehe. «Rehe sellest ametist lahkumisega lendas kõik aga jälle vastu taevast,» ütles Noormägi. Noormägi sõnul on nad igati selle poolt, et ebaseaduslik kalapüük Peipsil lõppeks. Kalaliidu juhi väitel on kalavarud järvel oluliselt vähenenud. «Ma olen kalaliidus alates 1998. aastast, kuid kalasaagi mõttes nii viletsat aastat, kui tänavu, pole varem olnud,» ütles Noormägi. Tema sõnul aitaks kalaäris käibemaksupettusega tegelevate varifirmade vastu seegi, kui riik kehtestaks korra, et kala kokkuostuga saavad tegeleda vaid litsentseeritud ettevõtjad. «Praegu võib seda tööd teha igaüks, kes käinud kokkuostuks kasutatavat autot veterinaarametis ette näitamas,» rääkis Noormägi. «Aga neil kokkuostjail võiks ju olla kohustus tegevuse alguses panna näiteks mingi summa riigi deposiitarvele. Umbes nii, nagu kütuseäris käib.» Teise lahendusena näeks kalaliit ebaseadusliku kalapüügi takistamisel Peipsil kindlate kalapüügi sadamate tekkimist. «Et järvel püüdmas käivad kalurid tohiksid oma paatidega tulla vaid kindlatesse sadamatesse, kus siis kalakoguseid kontrollida saab,» pakkus Noormägi. «Praegu võib kalur ka suvalise võsa alt oma paadiga merele minna ja samamoodi ka tagasi tulla. See muudab nende kontrollimise väga keeruliseks.» Noormägi sõnul kaoksid niimoodi ära olukorrad, kus Tallinnas tegutsev ehitusettevõtte näitab muuhulgas, et on päevas müünud kolm tonni Eestist püütud ahvenat või koha. «See on meie püügimahtusid arvestades võimatu, kuid nii need asjad käisid.» Kui majandusbuumi ajal püügimahud veidi vähenesid - harrastuskaluritel oli kasulikum kuskil ehitusel raha teenida, siis nüüd on olukord kalaliidu juhi väitel taas halb. Noormägi sõnul näitavad ainuüksi eraisikute poolt võetud kalapüügiload, et harrastuspüügiga tegeleb meil 320 000 inimest. Eesti rahvaarvu arvestades uskumatuna tunduv number.

http://kanal2.ee/news/article/Kalaliit- … t-lopetada

Viimati muutnud HEINO (15.11.2011 01:35)

Eemal

 

15.11.2011 10:05 #9 saareke

saareke
Moderaator

Re: Vagula võrgustamine

Kalaliidu juht eksitab siin väga rängalt lugejaid! 320 tuhat korda on võetud kalapüügiluba, mitte ei ole sama arv harrastuspüügiga tegelevat isikut. Kellegil pole keelatud aastas mitu korda harrastuspüügiõiguse eest tasuda ja võtta samal ajal ka kalastuskaarti näiteks allveepüügiks või lõhe- ja forellijõgedele ...
Teine teema on harrastajatele suurema süükoorma panemine kalavaru vähenemises ja röövpüügis, kui see tegelikult olla võib. Olen niisugust suhtumist paljude kutseliste puhul täheldanud ja ei saa sellest väga hästi aru. Aga see ongi juba teine teema!

Eemal

 

Foorumi jalus

Powered by PunBB
© Copyright 2002–2005 Rickard Andersson