Kalastusluba ehk harrastuskalapüük Eestis

Sõltuvalt kasutatavast püügivahendist, eristatakse 3 liiki harrastuskalapüüki.

1. Õngepüük

Igaüks tohib tasuta ja püügiõigust vormistamata ühe lihtkäsiõngega kala püüda riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluval või eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogul päikesetõusust päikeseloojanguni, arvestades lubatud püügiaegade, -kohtade ja kalaliikide kohta kehtestatud piiranguid.

2. Harrastuskalapüük kuni kolme õngpüünisega

Kasutada võib järgmisi püügivahendeid: spinning, vedel, sikut, lendõng, põhjaõng, krunda, und, käsiõng ja rohkem kui üks lihtkäsiõng, harpuunipüss ja harpuun, haakeõng.
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------

• Pangamakse 

Nende püügivahenditega püügil peab kaasas olema harrastuspüügiõiguse eest tasumist tõendav dokument ehk maksetšekk (välja arvatud isikutel, kes ei pea harrastuspüügiõiguse eest tasuma) koos isikuttõendava dokumendiga.

Harrastusliku kalapüügiõiguse tasu on järgmine:
1) 1 päev – 15 krooni;
2) kuni 1 nädal – 25 krooni;
3) kuni 6 kuud – 120 krooni;
4) kuni 12 kuud – 180 krooni.

Harrastuspüügiõiguse eest tuleb tasuda järgmiselt:
Saaja:             Rahandusministeerium
Kontod:          10220034800017 SEB
                       221023778606 Swedbank
Viitenumber:  2800077794

Selgitus: “tasu harrastuspüügiõiguse eest ning isiku nimi ja isikukood või sünnikuupäev, kelle eest makstakse”. Selgitusse tuleks lisada ka kuupäev, millest alates püügiõigus kehtima hakkab (selle märkimata jätmisel algab see tasu maksmise kuupäevast).

NB! Ühe maksekorraldusega saab tasuda ainult ühe isiku eest.

• Mobiilimakse

Juhend:  Kuidas maksta harrastuspüügiõiguse eest mobiiliga
----------------------------------------------------------------------------------------------------------- Harrastuspüügiõiguse eest ei pea tasuma eelkooliealised lapsed, alla 16 aastased õpilased, pensionärid, õigusvastaselt represseeritud isikud ja puudega isikud.

Eelpool loetletud isikutel peab püügil kaasas olema soodustust tõendav dokument, milleks on:

1) alla 16-aastasel õpilasel – õpilaspilet;
2) pensionäril – pensionitunnistus;
3) õigusvastaselt represseeritud isikul – rehabiliteerimistunnistus või represseeritu tunnistus;
4) puudega isikul – puude raskusastet tõendav dokument.

3. Kalastuskaart

Kalastuskaardi alusel võib kasutada järgmisi püügivahendeid: nakkevõrk, kuni 100 konksust koosnev põhjaõngejada, vähinatt ja vähimõrd, liiv, kuurits. Lisaks on vaja kalastuskaarti lõhe ja meriforelli püügiks Pirita, Jägala, Selja, Narva, Vääna, Purtse ja Valgejõel; jõeforelli püügil Järvamaa jõgedel ning harpuuniga püüdmisel Saadjärvel ja Kuremaa järvel. Looduskaitsealad, kus harrastuslikul kalapüügil on vajalik kalastuskaart on: Endla LKA, Silma LKA ja Matsalu Rahvuspark. Kalastuskaarte väljastatab püügiveekogu asukohajärgne Keskkonaamet. Kalastuskaart on tasuline ning nende arv on piiratud!

4. Mõned olulised asjad, mida kalapüügil arvestama peab

• Igaühel on õigus kala püüda riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluval või eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogul, arvestades lubatud püügiaegade, -kohtade ja kalaliikide kohta kehtestatud piiranguid.
• Eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogul tohib kala püüda päikesetõusust päikeseloojanguni, ülejäänud ajal (pimedal ajal) võib seda teha ainult maaomaniku nõusolekul.
• Kalapüüki teostaval isikul peab kalapüügiõigust tõendav dokument kalapüügil alati kaasas olema ning ta on kohustatud selle esitama järelevalvet teostavale isikule viimase nõudmisel.
• Kui kalapüügiõigust tõendaval dokumendil puudub foto, peab püügil kaasas olema ka isikut tõendav dokument.

Kalapüügil ja veetaimede kogumisel on veekogudel keelatud:

1) muuta veekogu põhja ja kallaste profiili;
2) takistada laevaliiklust tähistatud laevateedel;
3) vee reostamine ja veekogu risustamine;
4) rikkuda või hävitada veekogule või selle äärde paigaldatud märke, silte ja muid rajatisi.

• Kalapüügil on keelatud heita tagasi vette püütud kalu ja veetaimi, kui need on kaotanud eluvõime.
• Keelatud on püüda kala kalapüügivahendeid kasutamata, kalapüügiseaduses loetlemata ja kalapüügieeskirjas kirjeldamata vahenditega või viisil, mis põhjustavad kalade asjatu hukkumise ja kalavarude kahjustamise, nagu püük elektriga, mürk- või narkootiliste ainetega, tulirelvade ja lõhkelaengutega. Kalapüügieeskirjas kirjeldamata püügivahendite ja püügiviiside kasutamine on lubatud keskkonnaministri loal.
• Keelatud on kalade elektriga püüdmise vahendi (edaspidi elektripüügivahend) valmistamine, omamine, ladustamine, võõrandamine, transportimine või kasutamine, välja arvatud kalavarude uuringute eesmärgil. Uuringuteks kasutatavad elektripüügivahendid peavad olema kantud keskkonnaministri asutatud andmekogusse ja andmekogusse kantud elektripüügivahendite kohta väljastab tõendi Keskkonnaministeerium.
• Kalapüügiseaduses kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut! Lisaks tuleb hüvitada ka kalastikule tekitatud kahju.

Looduslikule kalastikule tekitatud kahju hüvitamise määrad on järgmised (Looduslikule taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise määrade ja korra kehtestamine):

NB! Kalade kahjustamisel püügieeskirjadega kehtestatud keeluajal või -kohas kohaldatakse vastavat määra kolmekordses ulatuses. Seega tuleks keeluajal püütud koha eest tasuda kahju määr 3*150=450 krooni iga püütud isendi eest.

Eraldi kahjutasu määrad on kehtestatud kaitsealustele liikidele (Kaitstava loodusobjekti või muu linnu- ja imetajaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad) nende hävitamise või kahjustamise korral. Kahjutasude määrad on järgmised:

• Kaitsealuse loomaliigi isendi kahjustamine on isendi õigusvastane häirimine või vigastamine, mis vähendab isendi eluvõimet, kuid ei takista tema paljunemist.
• Kalapüügil lubatud püüniste kasutamisel ei käsitata kaitsealuse loomaliigi isendi püünises hukkumist keskkonnakahju tekitamisena.
• Hukkunud II kategooria kaitsealusest loomast tuleb püünise kasutajal kohe ja ühe ööpäeva jooksul ka kirjalikult teatada püügikoha asukohajärgsele keskkonnateenistusele. Keskkonnateenistuse kirjalikul loal võib püüdja hukkunud isendi enda valdusse jätta.
  

© Kalastusinfo.ee