Kalapüügieeskiri

Käesolev Kalapüügieeskiri on mõeldud harrastuskalastajatele ning sellest on välja jäetud osad mis reguleerivad kutselist kalapüüki. Lisaks tuleb arvesse võtta seda, et keskkonnaminister võib kalavarude ohustatuse korral ajutiselt muuta kalakaitse- ja teadusasutuste ettepanekul Kalapüügieeskirjas toodud püügikitsenduste algus- ja lõpptähtaegu (vaata: Kalapüügiseadus ja selle alamaktid ja Kalastuskalender).

Vaata ka: Kalastuskalender 

Viimati muudetud 01.05.2010

Kalapüügieeskiri

  1. Lubatud kalapüügivahendite loetelu ja kirjeldus
  2. Piirangud ja nõuded püügivahenditele ja -viisidele kõikides veekogudes
  3. Piirangud ja nõuded püügivahenditele ning -viisidele sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis
  4. Piirangud ja nõuded püügivahenditele ning -viisidele Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves
  5. Piirangud ja nõuded teistes siseveekogudes v.a. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv
  6. Kalapüügi keeluajad ja keelualad
  7. Kalade alammõõdud ja kaaspüügi tingimused
  8. LISA 1: Veekogud või nende osad, kus püük lihtkäsiõngega, käsiõngega, põhjaõngega, allveepüügivahenditega ja unnaga on aastaringselt keelatud
  9. LISA 2: Jõed ja ojad, mille suudmetele lähemal kui 500 m meres on kalapüük keelatud 15. augustist 31. detsembrini
  10. LISA 3: Vooluveekogud, mille suudmetele lähemal kui 500 m meres on kalapüük keelatud 1. märtsist 31. maini
  11. LISA 4: Vooluveekogud, mille suudmetele lähemal kui 500 m on kalapüük keelatud 1. septembrist 30. novembrini
  12. LISA 5: Kalade alammõõdud ja mõõtmise nõuded

1  Lubatud kalapüügivahendite loetelu ja kirjeldus

1.1  Õngpüünised

(1) Õngpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala peibutamises õngekonksule kinnitatud söödaga või muu peibutusvahendiga, mille haaramisel kala haakub.

(2) Lubatud õngpüünised on:

  1. lihtkäsiõng, mis koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest konksust ja millega püügil kasutatakse looduslikku sööta ning mis võib olla varustatud raskuse ja ujukiga;
  2. spinning, mis koosneb rõngastega ridvast, ridvarullist, õngenöörist ja landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi, lisaraskuse ja nn peibutustirguga;
  3. käsiõng, mis koosneb ridvast, õngenöörist ja sellele lipsudega kinnitatud kuni kolmest üheharulisest konksust või kirptirgust, võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse, ujuki või noogutiga ja rulli või haspliga õngenööri kerimiseks;
  4. vedel, mis koosneb õngenöörist, landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega, ning mida veetakse paadi järel;
  5. sikuti, mis koosneb lühikesest ridvast, rullist või hasplist, õngenöörist ja tirgust või kirptirgust ja võib olla varustatud vahetrossiga;
  6. lendõng, mis koosneb ridvast, rullist, õngenöörist ja konksust, millega püügil kasutatakse veepinnal ujuvat looduslikku sööta või kunstpeibutist;
  7. haakeõng – räimepüügiks, mis koosneb õngeridvast, õngenöörist, raskusest ja kuni kümnest nöörile kinnitatud üheharulisest õngekonksust, mille teraviku ja sääre vaheline kaugus ei ole suurem kui 5 mm
  8. põhjaõng (tonka, krunda), mis koosneb õngenöörist, raskusest, kuni kolmest lipsudega kinnitatud üheharulisest konksust, ning võib olla varustatud ridva ja rulli või haspliga õngenööri kerimiseks;
  9. und, mis koosneb õngenöörist, ühest kuni kolmeharulisest konksust ja ujukist, millele on keritud õngenöör, ja võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega;
  10. põhjaõngejada – koosneb ankurdatud õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud õngekonksudest ning on asetatud veekogu põhja;
  11. triivõngejada – koosneb ankurdamata õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud õngekonksudest ning triivib hoovuse või tuule toimel;
  12. mail – koosneb ankurdatud õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud õngekonksudest, mis on ujukite või ujuva õngeliini abil põhjast kõrgemale tõstetud.
  • Lant on käesoleva määruse tähenduses puust, metallist või muust materjalist valmistatud ning kuni kolme kuni kolmeharulise konksuga varustatud peibutis.
  • Rakis on käesoleva määruse tähenduses abivahend surnud kala söödana kasutamiseks.
  • Kirptirk on käesoleva määruse tähenduses üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis.
  • Nooguti on käesoleva määruse tähenduses elastsest materjalist varras õngeridva otsas kala võtu avastamiseks.
  • Haspel on käesoleva määruse tähenduses vahend õngenööri kerimiseks.
  • Tirk on käesoleva määruse tähenduses lant või rakis, millel on kuni 3 konksu harude vahega mitte üle 30 mm.

1.2  Allveepüügivahendid

(1) Allveepüügivahend on vahend, millega püütakse vee all viibides.

(2) Lubatud allveepüügivahendid on:

  1. harpuunpüss – mehhaaniline või pneumaatiline vahend kala harpuunimiseks;
  2. harpuun – kidadega või ilma nendeta kuni viieharuline torkevahend, mida lastakse harpuunpüssist või torgatakse kalasse

1.3  Vähipüügivahendid

Lubatud vähipüügivahendid on:

  1. vähinatt – söödastatav kuni 50 cm läbimõõduga tõstevõrk;
  2. vähimõrd – söödastatav lõkspüünis läbimõõduga alla ühe meetri, millel puuduvad juhtaed ja tiivad ning mille avade arv ei ole üle kolme.

1.4  Nakkepüünised

(1) Nakkepüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala takerdumises või sissemässumises võrgulinasse või kiilumises selle silma.

(2) Lubatud nakkepüünised on:

  1. nakkevõrk – püünis, mis koosneb ühest võrgutükist ja mida hoitakse vees ujukite ja raskustega vertikaalasendis. püüdmine seisneb selles, et vee-elusorganismid takerduvad võrkudesse. Võrkude piirarvu ja püügiõiguse tasu arvestamisel loetakse arvestusliku võrgu suuruseks võrk, mille ülemise selise pikkus on 70 m, või võrgujada üldpikkusega kuni 70 m;
  2. raamvõrk – silmadest läbiaetud horisontaalsete ja vertikaalsete pinedega nakkevõrk;
  3. võrgujada – omavahel ühendatud kaks või enam nakkevõrku.

1.5  Kurnpüünised

(1) Kurnpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb veekogu osa ümberpiiramises ja sealt kala kättesaamises püünise kokkuvedamisega.

(2) Lubatud kurnpüünised on:

  1. liiv, mis koosneb jäigast raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist;
  2. kuurits, mis koosneb jäigast liigendraamist ja sellele kinnitatud võrgulinast;

[Tagasi]

2  Piirangud ja nõuded püügivahenditele ja -viisidele kõikides veekogudes

2.1  Piirangud püügivahendite kasutamisele

Kõikides veekogudes on keelatud:

  1. püüda kala müttamisega, elektriga, mürk- või narkootiliste ainetega, torkeriistadega (v.aharrastuslikul allveekalapüügil), haakeriistadega, tulirelvadega, lõhkelaengutega;
  2. sulgeda püünistega üle 1/3 veekogu või väina laiusest, välja arvatud Võrtsjärvel. Vabaks tuleb jätta väina või veekogu ristlõike sügavaim osa;
  3. kasutada nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata seisev- ja triivpüüniseid. Seisevpüünis on veekogu põhja suhtes liikumatu, triivpüünis liigub tuule või hoovuse toimel;
  4. seisevpüüniste, välja arvatud silmutorbik, silmumõrd, vähinatt, vähimõrd ja õngpüünis, püügile asetamine lähemale kui 50 m juba püügil olevatele seisevpüünistele, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti;
  5. kinnitada võrkpüünistele tarindeid, mis võivad vähendada püünise koguva osa silmasuurust alla lubatu;
  6. kasutada allveekalapüügil autonoomset hingamisvahendit ja kunstlikku valgustust;
  7. kasutada allveekalapüügil harpuuni ilma harpuunpüssita, välja arvatud lesta või kammelja püügiks.
  8. kasutada õngpüünist tragimiseks. Tragimine on sihipärane tegevus kala haakimiseks konksu otsa suust väljaspoole

2.2  Püügivahendite kontrollimise sagedus

  1. Kalapüügil peab püüniste kontrollimise sagedus vältima saagi riknemise püünises.
  2. Meres ei tohi võrgu veesoleku aeg kesta üle 48 tunni, välja arvatud jääalusel püügil, kus võrkude veesoleku aeg ei ole piiratud.

2.3  Nõuded püügivahendite tähistamisele sisemeres, kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest, sise- ja piiriveekogudes

  1. Sisemeres ja kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest ning sise- ja piiriveekogudes peavad seisevpüünised ja nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises otsas ühe lipuga.
  2. Sisemeres, kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest ning sise- ja piiriveekogudes tuleb võrgujadad ja lõkspüünised, mis on asetatud kombineeritult ehk labürinti, tähistada avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises otsas ühe lipuga ning muudes väljaulatuvates tippudes värviliste poidega.
  3. Kui seisevpüünised ja nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad paiknevad ranna või kaldaga paralleelselt, tähistatakse ühe lipuga jada parempoolne ots (veekogult kalda suunas vaadatuna) ning kahe lipuga jada vasakpoolne ots.
  4. Lippude mõõtmed peavad olema vähemalt 30×30 cm ning nende kõrgus veepinnast vähemalt 1 m.

2.4  Nõuded püügivahendite märgistusele

Püügivahendite märgistus peab võimaldama kohapeal (veekogul) või loa väljaandja juures kalapüügiloa omaniku kindlaks teha.

[Tagasi]

3  Piirangud ja nõuded püügivahenditele ning -viisidele sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis

3.1  Püügikeelud

(1) Pärnu lahes põhja pool Kotinina, mida tähistatakse koordinaatidega 58°17,9' N ja 24°16,7' E, ja Tahkunina, mida tähistatakse koordinaatidega 58°15,5' N ja 24°29,5' E, vahelist ühendussirget on keelatud kasutada:

  1. nakkevõrku kõrgusega üle 2 meetri – aastaringselt;
  2. nakkevõrku silmasuurusega alla 96 mm, välja arvatud meritindi püügil, ja õngejada – aastaringselt;
  3. nakkevõrku – 1. maist 30. juunini.

(2) Lõhe- ja meriforellipüügil meres on keelatud pardal hoida lõhet või meriforelli:

  1. alates 1. juunist kuni 15. septembrini alarajoonide 22–31vetes;
  2. alates 15. juunist kuni 30. septembrini alarajooni 32 vetes.
(3) püügikeelu ajal ulatub keeluala neli meremiili lähtejoontest väljapoole.

(4) Lõhepüügil sisemeres on keelatud kasutada õngekonksu, mille teraviku kaugus konksuäärest on alla 19 mm.

3.2  Nõuded silmasuurusele

(1) Nakkevõrgu silmasuurus peab olema:

  1. meritindipüügil 24–40 mm;
  2. räimepüügil vähemalt 28 mm.

(2) Lõikes 1 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 III lisas nimetamata kalaliikide püügil on keelatud kasutada nakkevõrke väiksema silmasuurusega kui 70 mm.

(3) On keelatud kasutada ankurdatud ujuvvõrke, mille silmasuurus on väiksem kui 157 mm.

3.3  Üldnõuded seisevvõrkude ja nende jadade püügile asetamisele

(1) Seisevvõrkude ning nende jadade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 100 m.

(2) Seisevvõrgujada suurim pikkus alla 20 m sügavusel merealal ei tohi ületada 700 m.

(3) Püügile asetatud seisevvõrkude ja nende jadade kaugus jõesuudmesse ehitatud sadamamuulidest peab olema vähemalt 150 m.

[Tagasi]

4  Piirangud ja nõuded püügivahenditele ning -viisidele Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves

4.1  Püügikeelud

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on keelatud:

  1. püük seisevpüünistega jäävabas vees Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves 300 m laiusel alal tähistatud faarvaatri kogu pikkuses;
  2. püük nakkevõrguga 6. maist 31. augustini;
  3. püük nakkevõrguga kaldast arvates 1 km laiusel veealal Peipsi järves ja 500 m laiusel veealal Lämmi- ja Pihkva järves – 20. oktoobrist 20. novembrini;
  4. aastaringselt seisevpüünistega püük jõesuudmesse ehitatud sadamamuulidele lähemal kui 150 m.

4.2  Nõuded silmasuurusele

(1) Keelatud on kasutada püügil nakkevõrguga:

  1. kaldast arvates 1 km laiusel veealal Peipsi järves ning 500 m laiusel veealal Lämmijärves ja Pihkva järves muid silmasuurusi kui 56–80 mm;

4.3  Nõuded püügivahendite püügile asetamisele

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves tuleb seisevpüüniste asetustiheduse osas täita järgmisi nõudeid:

  1. Peipsi järves ei tohi seisevvõrgujada pikkus ületada 700 m, jadade kaugus üksteisest peab olema kaldast arvates 1 km laiusel veealal vähemalt 100 m ja kaldast kaugemal kui 1 km vähemalt 500 m;
  2. Lämmi- ja Pihkva järves ei tohi seisevvõrgujada pikkus ületada 500 m, jadade vaheline kaugus üksteisest peab olema kaldast arvates 500 m laiusel veealal vähemalt 100 m ja kaldast kaugemal kui 500 m vähemalt 500 m;
  3. Lämmi- ja Pihkva järves peab kaldast kaugemal kui 500 m nakkevõrkude ja mõrdade vaheline kaugus üksteisest olema vähemalt 500 m;

[Tagasi]

5  Piirangud ja nõuded teistes siseveekogudes v.a. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv

5.1  Püügikeelud

(1) Siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv, on keelatud:

  1. püük nakkevõrgu, liivi ja kuuritsaga lõheliste kudejõgedes või nende lõikudes, mis on määratud «Looduskaitseseaduse» § 51 lõike 2 alusel – aastaringselt
  2. püük nakkevõrguga Pärnu jões Sindi tammist mereni – aastaringselt; 
  3. püük lihtkäsiõngega, käsiõngega, põhjaõngega, allveepüügivahenditega ja unnaga lisas 1 nimetatud jõgedes või nende osades – aastaringselt; 
  4. püük nakkevõrguga Narva jões allpool hüdroelektrijaama tammi – 1. juunist 1. detsembrini; 
  5. püük nakkevõrguga jäävabast veest - 15. märtsist 31. maini, välja arvatud Võrtsjärves, kus nakkevõrguga püük jäävabast veest on keelatud 15. märtsist 31. augustini; 
  6. püük seisevpüünistega jäävabast veest Võrtsjärves Tondisaare – Pähksaare joonest mõlemale poole 250 m ulatuses – 1. aprillist 1. novembrini;
  7. püük Nasva jões 1. aprillist 31. maini, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja spinninguga; 
  8. püük spinningu ja lendõngega Jägala jões Linnamäe tammist suudmeni ja Pirita jões Vaskjala tammist suudmes asuva muuli lõpuni 1. septembrist 31. detsembrini; 
  9. püük põhjaõngega, allveepüügivahenditega ja unnaga Pada jões, Avijões lähtest Mustvee–Jõhvi maanteeni, Loobu jões lähtest Joaveski paisuni ning Valgejões lähtest Kotka paisuni.

(2) Jägala jões Linnamäe tammist Peetri-Jaani saareni ja Peetri saare ümbruses on kalapüük vees viibides keelatud aastaringselt, välja arvatud püük silmumõrra ja silmutorbikuga.

(3) Lõheliste kudejõgedes on keelatud lõhe, meriforelli ja jõeforelli püügikeelu ajal kalapüük vees viibides.

(4) Keskkonnaminister võib Jägala ja Pirita jões lubada kalastuskaardi alusel püüki spinningu ja lendõngega.

5.2  Nõuded silmasuurusele

(1) Siseveekogudes, välja arvatud Peipsi järves, Lämmijärves ja Pihkva järves ning Võrtsjärves, peab silmasuurus olema nakkevõrgul vähemalt 60 mm, välja arvatud Saadjärves.

(2) Võrtsjärves peab silmasuurus olema nakkevõrgul vähemalt 130 mm.

(3) Rääbisepüügil Saadjärves 7 meetri sügavusel ja sellest sügavamas vees 1. juulist kuni 31.juulini peab nakkevõrgu silmasuurus olema 40-44 mm. 

[Tagasi]

6  Kalapüügi keeluajad ja keelualad

6.1  Püügikeelud kõikides veekogudes

Kõikides veekogudes on keelatud püüda järgmisi kalaliike: tuur, harjus, tõugjas, säga

6.2  Kalapüügi keeluajad ja -alad meres

(1) Meres on keelatud:

  1. kalapüük Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Keila, Vääna, Vasalemma, Punapea, Purtse jõe ja Pidula oja suudmele lähemal kui 1000 m – aastaringselt;
  2. kalapüük lisas 2 loetletud jõgede ja ojade suudmetele lähemal kui 500 m – 15. augustist 31. detsembrini; 
  3. kalapüük lisas 3 loetletud vooluveekogude suudmetele lähemal kui 500 m, välja arvatud püük lihtkäsiõngega ja käsiõngega – 1. märtsist kuni 31. maini; 
  4. kalapüük lisas 4 loetletud vooluveekogude suudmetele lähemal kui 500 m – 1. septembrist 30. novembrini; 
  5. aastaringselt kalapüük Pärnu lahes Pärnu jõe parempoolsest muulist (vaadatuna allavoolu) läände jääval 500 m laiusel alal, mida piirab põhjast kaldajoon, idast muul, lõunast mõtteline joon, mis kulgeb muuli otsast kuni punktini koordinaatidega 58°22,1 ' N, 24°27,3' E ja läänest mõtteline joon, mis läbib punkte koordinaatidega 58°22,1' N, 24°27,3' E; 58°22,4' N, 24°27,7' E ja 58°22,7' N, 24°28,1' E;
  6. aastaringselt kalapüük Pärnu lahes alal, mis on piiratud Pärnu jõe vasakpoolse muuliga (vaadatuna allavoolu), rannajoonega ja Side tänava mõtteliseks pikenduseks oleva liiniga, mis läbib punkte koordinaatidega 58° 22,3 ' N, 24° 30,3' E ja 58° 21,6' N, 24° 29,7' E ning viimasega punktis koordinaatidega 58° 21,6' N, 24° 29,7' E ristuva ja muuli otsa läbiva liiniga, välja arvatud tindipüük mõrdadega 1. märtsist kuni jääkatte lagunemiseni; 
  7. kalapüük Pärnu lahes Madalmurru piirkonnas Uulu madalikul tähistatud alal, mis on piiratud kirdest kaldajoonega, kagust mõttelise joonega, mis läbib punkte koordinaatidega 58°20,7' N, 24°34,2' E; 58°20,0' N, 24°32,5' E ja 58°18,9' N, 24°29,9' E ja loodest mõttelise joonega, mis läbib punkte koordinaatidega 58°18,9' N, 24°29,9' E; 58°20,2' N, 24°32,0' E ja 58°21,1' N, 24°33,6' E – 15. aprillist 15. juulini; 
  8. kalapüük Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla lahes alal, mis jääb kaldajoone ning Elda panka, Vilsandi majakat ja Jaagarahu sadamat läbivate sirgete vahele – 1. oktoobrist 30. novembrini; 
  9. kalapüük jäävabast veest Hullo lahes põhja pool sirget, mis läbib punkte koordinaatidega 58º57,3' N, 23º13,06' E ning 58º57,3' N, 23º17,06' E – 25. oktoobrist kuni 31. detsembrini;
  10. kalapüük jäävabast veest Sviby lahe idaosas alal, mis paikneb Upholmi neeme Hobulaiu põhjatippu ja edasi Hobulaiu lõunamajakat Sviby sadamaga ühendavate sirgete vahel – 25. oktoobrist kuni 31. detsembrini;
  11. kalapüük jäävabast veest Haapsalu Tagalahes Uuemõisa–Tahuküla joonest ida poole täies ulatuses – 15. märtsist kuni 15. maini;
  12. kalapüük kutselise kalapüügi vahenditega Suur-Pakri ja Väike-Pakri saare vahelisel alal, mis lõunast on piiratud Selgrundi poolsaare tippu ja Kappelskotteni neeme tippu ühendava sirgega ning põhjast Väike-Pakri Vatnesi neeme põhjakaldaga paralleelselt Suur-Pakrini tõmmatud sirgega; 
  13. kalapüük jäävabast veest Koolimäe lahes alal, mis jääb Koolimäe oja suudmele lähemale kui 500 m – 15. märtsist kuni 15. maini;
  14. aastaringselt kalapüük Vaemla lahes punktide 58°49,3' N, 22°54,6' E ja 58°49,2' N, 22°53,4' E ühendusjooneni ning Sigala lahes punktide 59°01,4' N, 22°30,9' E ja 59°01,5' N, 22°31,3' E ühendusjooneni; 
  15. kalapüük Soonlepa lahes Talilaidu, Saarnaki laiu põhjatippu ja Salinõmme kalavastuvõtupunkti ühendavate sirgete ja rannajoone vahelisel alal – 10. oktoobrist 20. novembrini; 
  16. kalapüük Kirikulahes – aastaringselt; 
  17. püüda haugi 1. märtsist 30. aprillini; 
  18. püüda siiga Ruhnu saare ümbruses 20 m samasügavusjoonest madalamal 25. oktoobrist 1. detsembrini. 
  19. aastaringselt kalapüük Ujula abajas põhja pool punktide 58° 14,58' N, 22° 28,42' E ja 58° 14,58' N, 22° 28,59' E ühendusjoont, välja arvatud kalapüük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja sikutiga ning ajavahemikus 1. novembrist kuni 31. märtsini püük kurnpüünistega; 
  20. kalapüük Nasva jõe suudmele lähemal kui 500 m aastaringselt, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja spinninguga.

(2) Vooluveekogude suudmeks, kuhu on rajatud vooluveekogu pikendav muul, loetakse muuli merepoolsete otsade vahele jääv ala.

6.3  Kalapüügi keeluajad ja -alad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves

(1) Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on keelatud:

  1. kalapüük kutselise kalapüügi ja allveepüügivahenditega Värska lahes lõuna pool Berezje küla ja Kolpino saare põhjatippu ühendavat sirget – 15. maist 15. juunini;
  2. kalapüük, välja arvatud püük lihtkäsiõngega, käsiõngega, spinninguga ja sikutiga, Peipsi järves alal, mida põhjast piirab Ostrovtsõ küla lõunatippu ja Ojapera kanali põhjapoolset otsa (58°24,18' N, 27°19,18' E) ühendav sirge, lõunast Uhtinina neeme Sigovitsi neemega ühendav sirge – 15. maist 15. juunini;
  3. kalapüük Peipsi järves Koosa jõe suuet (58°27,2' N, 24°14,6' E) ja Ojapera kanali põhjapoolset otsa (58°24,18' N, 27°19,18' E) ühendavast sirgest lääne pool – 1. maist 15. juunini;
  4. aastaringselt kalapüük Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelisele kontrolljoonele Peipsi järves lähemal kui 200 m, Lämmi- ja Pihkva järves lähemal kui 50 m;
  5. püüda rääbist jäävabast veest 1. maist kuni 20. juunini ja 1. novembrist 30. detsembrini;
  6. püüda peipsi siiga 20. oktoobrist 20. novembrini;
  7. püüda haugi 15. aprillist 15. maini;
  8. püüda latikat, välja arvatud püük lihtkäsiõngega, 15. maist 15. juunini;
  9. püüda linaskit, välja arvatud püük lihtkäsiõngega, 20. juunist 20. juulini;
  10. püüda koha 15. maist 15. juunini;
  11. püüda lutsu 15. jaanuarist 5. veebruarini.

6.4  Aastaringsed kalapüügi keeluajad ja -alad teistes siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv

(1) Aastaringselt on keelatud kalapüük Vainupea, Riguldi, Punapea, Tirtsi, Vanajõe, Lemmejõe, Rannametsa (k.a Timmkanal), Kloostri, Leisi, Häädemeeste jões ning Mägara, Kongla, Rihula, Karepa, Koolimäe, Kurdla, Kuusalu, Kaberla, Kadaka, Treppoja, Kolga, Männiku, Priivitsa, Loode, Poama, Õngu, Pidula, Udria ja Jämaja ojas ning Kiruma ja Taaliku peakraavis ning Angla kraavis, välja arvatud:

  1. silmupüük torbikuga ja silmumõrraga;
  2. vähipüük vähimõrra ja vähinataga

(2) Aastaringselt on keelatud kalapüük jõgedes jugadest, tammidest (paisudest) allavoolu järgmises ulatuses:

  1. Pärnu jões – Sindi paisust 500 m;
  2. Narva jões ja selle soppides – hüdroelektrijaama paisust esimese maanteesillani;
  3. Kunda jões – suudmest esimese hüdroelektrijaama paisuni, välja arvatud silmupüük silmutorbiku ja silmumõrraga 1. juulist 30. septembrini Lontova sillast sadamasse viiva maanteesillani ning 1. juulist 28. veebruarini sadamasse viivast maanteesillast suudmeni;
  4. Vasalemma jões – Vanaveski paisust suudmeni;
  5. punktides 1–4 nimetatud jõgede muudest paisudest ning nendes punktides nimetamata jõgede paisudest kuni 100 m allavoolu

(3) Narva jões hüdroelektrijaama tammist esimese maanteesillani võib keskkonnaminister lubada kalastuskaardi alusel püüki landi või rakisega varustatud spinningu või lendõngega.

(4) Aastaringselt on keelatud kalapüük jõgedes jugadest, paisudest, sildadest, vee
sissejuhtimiskohtadest ja astangutest allavoolu järgmises ulatuses: 

  1. Pada jões – Pärna küla sillast suudmeni;
  2. Toolse jões – Aru karjääri vee sissejuhtimiskohast suudmeni;
  3. Selja jões – Arkna sillast suudmeni;
  4. Mustoja jões – Vihula mõisa paisjärve paisust suudmeni; 
  5. Altja jões – Oandu tammist suudmeni; 
  6. Võsu jões – Laviku tammist suudmeni; 
  7. Loobu jões – Joaveski tammist suudmeni; 
  8. Valgejões – Kotka tammist suudmeni; 
  9. Pudisoo jões – Tallinna–Narva maantee sillast suudmeni; 
  10. Loo jões – Loo tammist suudmeni; 
  11. Keila jões – joast suudmeni; 
  12. Vääna jões – Vahiküla astangutest suudmeni;
  13. Purtse jões – Sillaoru paisust suudmeni;
  14. Nõva jões – Tusari-Vaisi maantee sillast suudmeni;
  15. Veskijões – Harju-Risti – Riguldi maantee sillast suudmeni.

(5) Lõikes 4 toodud püügikeeld ei kehti silmupüügil silmutorbiku ja silmumõrraga ning vähipüügil kaugemal kui 100 m paisust.

(6) Keskkonnaminister võib lõikes 4 nimetatud aladel, välja arvatud 100 m tammist allavoolu ja Keila jões, lubada kalastuskaardi alusel püüki landi või rakisega varustatud spinninguga ning lendõngega.

(7) Aastaringselt on keelatud kalapüük järgmistes jõgedes:

  1. Piusa jõgi – Kivioja suubumiskohast kuni Tartu–Petseri maantee sillani;
  2. Vaidava jõgi – Vastse-Roosa paisust kuni suudmeni; 
  3. Peetri jõgi – kogu ulatuses.

(8) Aastaringselt on keelatud kalapüük:

  1. kalatreppidel ja neist ülesvoolu lähemal kui 50 m;
  2. kutselise kalapüügi vahenditega Suures Emajões lähtest kuni Jõesuu maanteesillani; 
  3. kutselise kalapüügi vahenditega Võrtsjärves Suure Emajõe muulide vahel ja muulidele lähemal kui 100 m ning Pühaste (Küünra) oja suuet ja Ainsaare põhjatippu ühendavast sirgest lõuna pool.

6.5  Tähtajalised kalapüügi keeluajad ja -alad teistes siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv

(1) Keelatud on kalapüük:

  1. Suures Emajões suudmest kuni Koosa jõe alguseni – 1. maist 15. juunini;
  2. kutselise kalapüügi vahenditega Väikeses Emajões suudmest ülesvoolu kuni Jõgeveste sillani – 1. aprillist 15. juunini; 
  3. Suure Emajõe vanajõgedes ja sootides vahemikus Pedja jõe suudmest Kärevere maanteesillani – 1. aprillist 30. juunini; 
  4. Narva jões Narva veehoidlast ülesvoolu ja Narva veehoidlast ülesvoolu Narva jõkke suubuvates veekogudes, vanajõgedes ja sootides – jäävabast veest 15. märtsist 15. maini;
  5. Lahepera järve Peipsi järvega ühendavas Naelavere peakraavi lõigus (Lahe jõgi), Koosa, Kargaja, Agali, Kalli ja Kaevandu jões, Leegu järve ning Kalli jõge ühendavas kanalis ja Ahja jões suudmest kuni Lääniste Ahijärveni, Lääniste Ahijärves, Võngjärves, Koosa järves Tartumaal, Lahepera, Kalli, Keeri ja Leegu järves – 1. maist 25. maini;
  6. kalapüük Mullutu-Suurlahes – 1. aprillist 20. maini;

(2) Keelatud on kalapüük 15. septembrist 31. detsembrini järgmistes jõgedes:

  1. Pärlijõgi Võru maakonnas – kogu ulatuses;
  2. Võhandu jõgi – Jõksi järvest kuni Vagula järveni; 
  3. Peeli jõgi – Kolga oja suubumiskohast kuni suudmeni.

6.6  Püügikeelud kalaliikide kaupa teistes siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv

(1) Keelatud on püüda:

  1. jõgedes jõesilmu 1. märtsist 30. juunini;
  2. lõhet ja meriforelli Narva, Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma ja Pärnu jões – 1. oktoobrist 30. novembrini;
  3. lõhet ja meriforelli punktis 2 nimetamata jõgedes ja ojades – 1. septembrist 31. oktoobrini; 
  4. jõeforelli – 15. septembrist 31. jaanuarini;
  5. merisiiga Pärnu jões 15. oktoobrist 15. novembrini; 
  6. peipsi siiga 20. oktoobrist 20. novembrini; 
  7. rääbist jäävabas vees – 1. maist 1. juulini ja 10. novembrist 30. detsembrini;
  8. haugi jäävabas vees – 15. märtsist 10. maini, välja arvatud Võrtsjärves;
  9. haugi Võrtsjärves jäävabas vees – 15. märtsist 30. aprillini;
  10. latikat – 1. maist 20. juunini, välja arvatud Võrtsjärves ning püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega;
  11. linaskit – 20. juunist 20. juulini, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega. Endla järves ja Sinijärves on linaski püük keelatud 1. aprillist 20. juulini kõikide püügivahenditega;
  12. vimba Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma, Vihterpalu, Kasari (koos lisajõgedega), Paadremaa, Audru, Pärnu, Sauga ja Reiu jões – 10. maist 20. juunini; 
  13. koha jäävabas vees – 15. aprillist 15. juunini;
  14. jõevähki 25. septembrist 25. juulini.

(2) Lõike 1 punktis 2 sätestatud tähtajal võib keskkonnaminister lubada kalastuskaardi alusel püüki landi või rakisega varustatud spinninguga või lendõngega Narva ja Selja jões, Valgejões, Jägala, Pirita ja Vääna jões.*

[Tagasi]

7  Kalade alammõõdud ja kaaspüügi tingimused

7.1  Kalade alammõõdud

(1) Kalade alammõõdud ning mõõtmise nõuded on toodud määruse lisas 5. Kui alammõõdu kehtivusala ei ole täpsustatud, kehtib alammõõt igal pool.

(2) Tursa-, merilesta-, kammelja-, angerja- ja lõhepüügil meres kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 IV lisas sätestatut.

(3) Alammõõdud ei kehti meritindi, tursa, kammelja, lesta ja merilesta püügil lihtkäsiõngega.

(4) Keskkonnaminister võib kalavarude ohustatuse korral ajutiselt muuta kalakaitse- ja teadusasutuste ettepanekul määruse § 37 punktis 22, § 38 punktides 5–11 ja § 41 lõikes 1 toodud püügikitsenduste algus- ja lõpptähtaegu, jättes püügikitsenduse ajalise kestvuse samaks. Püügikitsenduse ajalist kestvust võib kalakaitse- ja teadusasutuste ettepanekul muuta kalavaru ohustatuse korral.

7.2  Kaaspüügi tingimused ning kilu ja räime osakaalu määramine saagis

(1) Alamõõdulise kala kaaspüük on lubatud järgmiselt:

  1. rääbist – kuni 10% arvuliselt rääbisesaagist;
  2. angerjat püügil õngpüünistega – kuni 10% 
  3. ahvenat meres, siiga, vimba, latikat, haugi, säinast, lutsu, linaskit – kuni 1% õngpüünistega, kuni 5% mõrdade ja kurnpüünistega või kuni 8% võrgupüügil arvuliselt selle kalaliigi saagist;
  4. koha – kuni 5%, võrgupüügil kuni 8%.

(2) Mõõdulise kala, mille püük antud ajal, kohas või püünisega on keelatud või mille püük ei ole püügiloaga ette nähtud, kaaspüüki lubatakse järgmiselt:

  1. siiga, vimba, latikat, haugi, säinast, koha, lutsu, linaskit, ahvenat, räime, meritinti – kuni 8% saagist võrgupüügil ja kuni 5% muude püünistega püügil – arvuliselt kõigi nende liikide kogusaagist;
  2. lesta – vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu asjakohasele määrusele, millega kehtestatakse Läänemere püügivõimalused ning lisatingimused.

(3) Jõgedes on lõhe, meriforelli ja jõeforelli kaaspüük keelatud.

7.3  Nõuded lubatud kaaspüügiprotsendi ületamisel

(1) Juhul kui kaaspüük ületab lubatud määra, tuleb püük antud kohas või püünisega katkestada.

(2) Kalapüük lõks- ja kurnpüünistega loetakse katkestatuks, kui:

  1. püügil meres kurnpüünistega on enne uut püünise vettelaskmist vahetatud püügikohta vähemalt 5 meremiili.

[Tagasi]

8  LISA 1: Veekogud või nende osad, kus püük lihtkäsiõngega, käsiõngega, põhjaõngega, allveepüügivahenditega ja unnaga on aastaringselt keelatud

Jrk nr

Veekogu nimi Veekogu osa, kus püük on keelatud
1. Preedi (Vardja) jõgi kogu ulatuses
2. Võllinge jõgi kogu ulatuses
3. Oostriku jõgi kogu ulatuses
4. Prandi jõgi lähtest Tori sillani
5. Esna jõgi kogu ulatuses
6. Palu peakraav kogu ulatuses
7. Vodja jõgi kogu ulatuses
8. Kunda jõgi lähtest Linnuse veski paisuni
9. Selja jõgi lähtest Arkna sillani
10. Sõmeru jõgi kogu ulatuses
11. Jänijõgi kogu ulatuses
12. Pärnu jõgi Vodja jõe suudmest Reopalu jõe suudmeni
13. Ahja jõgi lähtest Koorvere paisuni
14. Hilba jõgi kogu ulatuses
15. Peeda jõgi Suure-Kambja paisjärvest kuni suubumiseni Porijõkke

[Tagasi]

9  LISA 2: Jõed ja ojad, mille suudmetele lähemal kui 500 m meres on kalapüük keelatud 15. augustist 31. detsembrini

Jrk nr Jõgi Nr 1986. a «Eesti NSV jõgede, ojade ja kraavide ametliku nimestiku» (edaspidi EJKN) järgi
1. Pada jõgi 719
2. Toolse jõgi 741
3. Vainupea jõgi 758
4. Mustoja jõgi 760
5. Altja oja 766
6. Võsu jõgi 771
7. Pudisoo jõgi 806
8. Loo jõgi 821
9. Vihterpalu jõgi 1017
10. Nõva jõgi 1037
11. Riguldi jõgi 1039
12. Kolga oja 1209
13. Rannametsa jõgi 1508
14. Vanajõgi 1626
15. Jämaja oja 1671
16. Õngu oja 1625
17. Veski jõgi 1036

[Tagasi]

10  LISA 3: Vooluveekogud, mille suudmetele lähemal kui 500 m meres on kalapüük keelatud 1. märtsist 31. maini

Jrk nr Vooluveekogu Nr EJKN järgi
1. Lohja oja 804
2. Tiskre oja 940
3. Karilepa oja 1006
4. Kloostri oja 1008
5. Lepaoja 1035
6. Veskijõgi 1036
7. Salajõgi 1044
8. Taebla jõgi 1047
9. Võnnu oja 1050
10. Asuküla peakraav 1054
11. Saardu peakraav 1058
12. Sinilepa peakraav 1059
13. Haeska peakraav 1060
14. Rannamõisa jõgi 1061
15. Rõude jõgi 1069
16. Kasari jõgi 1070
17. Kasevälja kraav 1187
18. Männiku kraav 1188
19. Hanila oja 1191
20. Uustalu kraav 1192
21. Hõbesuu kraav 1195
22. Paadrema jõgi 1196
23. Küti oja 1206
24. Tõstamaa jõgi 1211
25. Tõrvanõmme peakraav 1212
26. Künnimaa oja 1215
27. Tuuraste oja 1218
28. Audru jõgi 1220
29. Uulu kanal 1486
30. Häädemeeste jõgi 1515
31. Priivitsa oja 1518
32. Kabli oja 1520
33. Lemmejõgi 1521
34. Loode oja 1523
35. Treimani oja 1525
36. Sula peakraav 1526
37. Prestviigi oja 1604
38. Luguse jõgi 1608
39. Jausa oja 1613
40. Prassi kraav 1618
41. Ollima kraav 1619
42. Väljasoo kraav 1621
43. Vanamõisa kraav 1622
44. Leetselja peakraav 1623
45. Luidja oja 1628
46. Paope oja 1629
47. Jõeranna oja 1630
48. Armioja 1631
49. Pihla oja 1633
50. Tareste oja 1638
51. Kärdla oja 1639
52. Nuutri jõgi 1640
53. Partsi oja 1642
54. Suuremõisa jõgi 1643
55. Põduste jõgi 1645
56. Möldri oja 1674
57. Riksu oja 1675
58. Kotlandi peakraav 1677
59. Vesiku oja 1683
60. Oju peakraav 1686
61. Leisi jõgi 1709
62. Oitme oja 1712
63. Võlupe jõgi 1713
64. Taaliku peakraav 1720
65. Nenu peakraav 1724
66. Neemi peakraav 1727
67. Kingli peakraav 1729
68. Kuke peakraav 1730
69. Maadevahe jõgi 1733
70. Lõve jõgi 1735
71. Ristoja 1746
72. Kuusiku peakraav 1747
73. Soonda oja 1749
74. Lõetsa peakraav 1753
75. Puulaiu kraav (Hiiumaa)  
76. Raudsilm (avamerepoolne osa, Hiiumaa)  

[Tagasi]

11  LISA 4: Vooluveekogud, mille suudmetele lähemal kui 500 m on kalapüük keelatud 1. septembrist 30. novembrini

Jrk nr Vooluveekogu Nr EJKN järgi
1. Sõtke jõgi 655
2. Udria oja 661
3. Pimestiku oja 663
4. Perjatsi oja 664
5. Künnapõhja oja 668
6. Pühajõgi 670
7. Rihula oja 728
8. Karepa oja 745
9. Kuusalu oja 825
10. Valkla oja 828
11. Kaberla oja 831
12. Treppoja 989
13. Männiku oja 1214
14. Kadaka oja 1517
15. Priivitsa oja 1518
16. Lemmejõgi 1521
17. Treimani oja 1525
18. Poama oja 1627
19. Ligeoja 1691
20. Tirtsi jõgi 1694
21. Kiruma peakraav 1699
22. Keibu peakraav 1034
23. Kärdla oja 1639
24. Nuutri jõgi 1640
25.
Kloostri jõgi
1008
26.
Leisi jõgi
1709
27.
Taaliku peakraav
1720
28.
Sõreda oja
715
29.
Meriküla oja
716
30.
Järveoja
107581

[Tagasi]

12  LISA 5: Kalade alammõõdud ja mõõtmise nõuded

Kalaliik Veeala, kus alammõõt kehtib1 l2, cm L3, cm
Lõhe
55 60
Meriforell (iherus)     50
Tursk


38
Jõeforell   32 36
Rääbis   10 12
Siig   30 35
Meritint
10 12
Haug   40 45
Angerjas merre suubuvates jõgedes   35
Võrtsjärves, Peipsi ja Pihkva järves   55
teistes siseveekogudes   50
Säinas meres ja sinna suubuvates jõgedes 32 38
Linask   25 30
Latikas Peipsi, Pihkva, Lämmijärves ning Suures ja Väikeses Emajões 30 35
Vimb   26 30
Luts Peipsi, Pihkva, Lämmijärves ja Võrtsjärves   40
Koha meres ja sinna suubuvates jõgedes 38 44
Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves 40 46
Võrtsjärves 45 51
teistes siseveekogudes 40 46
 
   
Lest alapiirkonnas 28   21
alapiirkondades 29 ja 32   18
Jõevähk4   10  
Ahven meres 16 19
Lisaks sätestab nõukogu määrus (EÜ) nr 2187/2005 IV lisas alammõõdud (L) kammeljale (30 cm) ja merilestale (30 cm).

1 Veeala on määratud juhul, kui alammõõt on veealade lõikes erinev või kehtib ainult teatud veealal.
2 l – kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni.
3 L – kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni. Kala loetakse mõõduliseks, kui vähemalt üks antud mõõtudest (l või L) on võrdne alammõõduga või ületab seda.
4 Jõevähi pikkust mõõdetakse otsaorgi tipust laka lõpuni (lakakarvakesi arvestamata).

NB! Alammõõdud ei kehti meritindi, tursa, kammelja, lesta ja merilesta püügil lihtkäsiõngega.

Vaata ka: Läänemere püügiruudud

[Tagasi]

© Kalastusinfo.ee