Ahven (Perca fluviatlis)

Maly_ahven.jpg

Sünonüümid: ahvenas, ahunas, ahun, ahnik, ahnes, vops

Võõrkeeltes: So: ahven; V: окунь; Sa: flußbarsch I: perch; Ro; abborre; : asaris

Süstemaatiline kuuluvus (eElurikkus)

Riik:  Loomad (Animalia)
Hõimkond:  Keelikloomad (Chordata)
Alamhõimkond:  Selgroogsed (Vertebrata)
Klass: 
 Kiiruimsed (Actinopterygii)
Selts:     Ahvenalised (Perciformes)
Sugukond:  Ahvenlased (Percidae)
Perekond:  Ahven (Perca)
Liik:  Ahven, Perca fluviatlis

Liigi ladinakeelne perekonnanimetus Perca tuleneb kreekakeeslest sõnast perke, mis otsetõlkes tähendabki ahvenat. Ahvenlaste sugukonda kuuluvad Eestis veel koha ja kiisk. Ahven on meie vetes oma perekonna ainus esindaja.

Üldandmed liigi kohta

Mõõtmed
Pikkus 25-30 cm, harvem üle selle.
Rekordid
Kaal: 2,8 kg, Peipsi (1961), 2,2 kg, Rõuge Suurjärv (1961); Vanus 23.a., Võrtsjärv (2002). Väljaspool Eestit on vastavad näitajad: 3,6 kg, Soome, Saarijärven Pyhäjärvi (1941) ning 28.a., Rootsi (1959).
Elupaik
Enamasti põhjalähedastes veekihtides (demersaalne); levinud riim- ja magevees.
Ränne
Anadroomne (merest jõkke).
Suguküpsus
Isased saavutavad suguküpsuse (2)3-4 aastaselt (Sl 9-14 cm), emased tavaliselt aasta hiljem, (3)4-5 aastaselt (Sl 12-18 cm).
Kudeaeg
Koeb aprillis-mais. Üldiselt algab kudemine umbes nädal peale jääkatte lagunemist kui vee temperatuur on kerkinud 6-8 °C-ni. Kudemine jätkub ka mai esimeses pooles ning on kõige intensiivsem vee tempratuuride 10-12 °C juures. Mari koetakse  iseloomulike sültjate lintidena (laius 4-8 cm, pikkus kuni 3,5 meetrit).
Kudesubstraat
Kivid, taimed, juurikad jms, ka vees olevad püügivahendid nagu võrgud, kadiskad ja mõrrad.
Toitumine
Vastsena toitub zooplanktonist ning läheb samasuvisena üle osalisele röövtoidule (kalade maimud). Toiduks sobivad ka vees elavate putukate vastsed (peamiselt surusääsed). Vanemas eas suureneb röövtoidu osakaal toiduratsioonis.
Alammõõt
Sl-16 ja TL-19 (kehtib vaid meres).
Püügikeeld
Puudub

Mõisted (Sl-standardpikkus (ik standard length), kala ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni; TL-täispikkus (ik total length), kala pikkus ninamiku tipust kuni sabauime lõpuni.

Levik Eestis ja mujal

Eestis levinud nii mage- kui riimvees. Esineb jõgedes (mitte kiirevoolulistes), järvedes ning rannikumeres (Väimameri, Pärnu laht). Sageli koos haugiga on ainsad kalaliigid pruuniveelistes rabajärvedes (Loosalu järv, Viroste järv) või ka ainsa liigina (nt Ohepalu järv).

Mujal on levinud kogu Euroopas (välja arvatud Pürenee, Apenniini ja Balkani poolsaarel ning Norra lääneosas). Siberis esineb kuni Anadõri jõeni. Asustatud Edela- ja Kagu-Austraaliasse ning Tasmaaniasse.

Emajoe Suursoo.jpg

Püük

Oluline töönduskala. Püütakse peamiselt kolmest kohast: Peipsi järv (2012.a. 1057 tonni), rannikumeri (2012.a. 549,7 tonni) ja Võrtsjärv (2012.a. 13 tonni). Väinamere varu on ülepüügi tõttu alates 1990-ndate algusest olnud pidevas languses. Püügivahenditest on kasutusel võrgud, mõrrad ja noodad.

Laialdase leviku tõttu hinnatud püügikala ka harrastuslikul kalapüügil.

Asustamised

Andmed ametlike asustamiste (asustamisloa alusel) kohta puuduvad.

Joonised ja fotod

ahven_joonis.jpg
Ahven (Perca fluviatilis). 

peipsi_ahven.jpg
Peipsi järvest püütud ahven (Perca fluviatilis). Foto: A. Rakko                      

hele_ja_tume_ahven.jpg
Peipsi järvest Emajõe lammilt püütud ahvenad. Ülemise kala pruun värvus viitab
tema jõelisele elupaigale, milles omakorda on kõrge humiinainete sisaldus.
Foto: A. Rakko