Angerjas (Anguilla anguilla)

angerjas_1.jpg 

Sünonüümid: ualan

Võõrkeeltes: So: ankerjas; V: речной угорь, европейский угорь; Sa: Aal, Flussaal; I: eel; Ro; europeisk ål; : zutis

Süstemaatiline kuuluvus (eElurikkus)

Riik:  Loomad (Animalia)
Hõimkond:  Keelikloomad (Chordata)
Alamhõimkond:     Selgroogsed (Vertebrata)
Klass: 
 Kiiruimsed (Actinopterygii)
Selts:     Angerjalised (Anguilliformes)
Sugukond:  Angerlased (Anguillidae)
Perekond:  Angerjas (Anguilla)
Alamliik:  euroopa angerjas, Anguilla anguilla

Angerjas on angerlaste sugukonna ainus Esindaja Eestis.

Üldandmed liigi kohta

Mõõtmed
Isased kasvavad kuni 51 cm pikkuseks, emaste pikkus võib ulatuda üle 100 cm.
Rekordid
Eestis on suurim isend püütud Matsalu lahest 1930-ndatel ning tema kaaluks oli 5,3 kg. Peipsi järvest rekordiks on 2,3 kg raskune, 105 cm pikkune ja 22 aasta vanune isend. Väljaspool Eestit on suurim püütud isend kaalunud 6,6 kg ning vanim tabatud isend olnud 88 aastane.
Elupaik
Levinud mere, riim- ja magevees; enamasti põhjalähedastes veekihtides (demersaalne).
Ränne
Katadroomne (jõest merre).
Suguküpsus
Isased saavutavad suguküpsuse 4-9 aastaselt (Sl (29)35-40 cm), emased 5-15 aastaselt (Sl (42)70-80 cm).
Kudeaeg
Kuderänne algab juuli alguses ning kestab oktoobri lõpuni. Läänemeres on rände kiiruseks keskmisel 13-17 km päevas.
Kudesubstraat
Koeb ainult Sargasso meres. Kudemine toimub 500-1000 meetri sügavusel. Koevad vaid üks kord elus. Peale kudemist surevad.
Toitumine
Bentose ja kalatoiduline. Järvedes ja jõgedes sööb ka jõevähi väiksemaid isendeid.
Alammõõt
TL-35 (meres ja sinna suubuvates jõgedes), TL-55 (Võrtsjärves, Peipsi ja Pihkva järves), TL-50 (teistes veekogudes).
Püügikeeld
Eestis püügikeeld puudub
Mõisted (Sl-standardpikkus (ik standard length), kala ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni; TL-täispikkus (ik total length), kala pikkus ninamiku tipust kuni sabauime lõpuni.

Levik Eestis ja mujal

Levinud Põhja Atlandist Sargasso mereni, Euroopa ja Põhja Aafrika rannik. Eesti siseveekogude angerjavaru sõltub suures osas asustamisest. Rändetõkete (paisuda) tõttu ei ole angerjate loomulik ränne siseveekogudesse sageli võimalik.

Noorjärgud ehk klaasangerjad kanduvad Sargasso merest Euroopa rannikule Golfi hoovusega.

map_anguilla_anguilla.jpgAngerjas (Anguilla anguilla) levik. Allikas: AquaMaps  

Kasutamine

Koostamisel 

Asustamised

Koostamisel 

Joonised ja fotod

Lisamisel