Anšoovis (Engraulis encrasicholus)

Rootsi_ansoovis.jpg 

Sünonüümid: hamsa, anshovis

Võõrkeeltes: So: sardelli; V: анчоус, хамса; Sa: Anschovis, Sardelle; I: European anchovy; Ro; ansjovis; : anšovs, zardine

Süstemaatiline kuuluvus (eElurikkus)

Riik:  Loomad (Animalia)
Hõimkond:  Keelikloomad (Chordata)
Alamhõimkond:     Selgroogsed (Vertebrata)
Klass: 
 Kiiruimsed (Actinopterygii)
Selts:     Heeringalised (Clupeiformes)
Sugukond:  Anšoovislased (Engraulidae)
Perekond:  anšoovis (Engraulis)
Liik:  anšoovis e. euroopa anšoovis, Engraulis encrasicholus

Anšoovis on Eesti vetes eksikülaline ning ühtlasi siin ka anšoovislaste sugukonna ainus esindaja.

Üldandmed liigi kohta

Mõõtmed Kuni 20 cm, keskmiselt 12-16 cm.
Rekordid
Kaal 31,8 grammi, pikkus 17,5 cm, püütud Sorgu saare lähedalt (1965); Väljaspool Eestit suurim isend pikkusega 20 cm; vanim tabatud isend on olnud 4 aastane.
Elupaik
Levinud mere- ja riimvees, nii ranniku-kui avavees (pelaagilis-neriitiline).
Ränne
Okeanodroomne (toitub ja koeb meres).
Suguküpsus
Aastaselt (Sl>8 cm), mõnikord ka kaheaastaselt.
Kudeaeg
Põhjamere kaguosas koeb juunist augustini. Kudemine portsjoniline.
Kudesubstraat
Avaveeline (mari planktiline).
Toitumine
Valdavalt planktontoiduline (zooplankton), harvem selgrootute ja kalade vastsed.
Alammõõt
Eestis alammõõt puudub.
Püügikeeld
Eestis püügikeeld puudub.
Mõisted (Sl-standardpikkus (ik standard length), kala ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni; TL-täispikkus (ik total length), kala pikkus ninamiku tipust kuni sabauime lõpuni.

Levik Eestis ja mujal

Atlandi ookeani idaosa (Norrast kuni Lõuna-Aafrikani), Vahemeri, Must meri, Aasovi meri. Läänemeres esineb valdavalt selle lääneosas. Eestis haruldane eksikülaline ning püütud vaid mõnel üksikul korral. Leidude kasv on Läänemeres seotud Põhjamere soolase vee sissetungiga läbi Taani väinade.

Levila_ansoovis.jpg

Püük

Koostamisel 

Asustamised

Andmed ametlike asustamiste (asustamisloa alusel) kohta puuduvad.

Joonised ja fotod

Lisamisel