Räim (Clupea harengus membras)

raim.jpg 

Sünonüümid: strommen, jääräim, jääkala, kapuskas, brigadiir, šill, parvejuht, sipukas, silk

Võõrkeeltes: So: silakka; V: cалака; Sa: Ostseehering; I: baltic herring; Ro; Strömming; : reņģe

Süstemaatiline kuuluvus (eElurikkus)

Riik:  Loomad (Animalia)
Hõimkond:  Keelikloomad (Chordata)
Alamhõimkond:     Selgroogsed (Vertebrata)
Klass: 
 Kiiruimsed (Actinopterygii)
Selts:     Heeringalised (Clupeiformes)
Sugukond:  Heeringlased (Clupeidae)
Perekond:  Heeringas (Clupea)
Liik:  Räim e. läänemere heeringas, Clupea harengus membras

Heeringlaste sugukonda kuuluvad Eestis veel kilu ja vinträim. Räim on atlandi heeringa riimveevorm, kes esineb ainult Läänemeres. Esineb kaks erinevat vormi, kevadräim ja sügisräim. Lisaks erinevale kudemise ajale eristuvad nad teineteisest ka teatud morfoloogiliste tunnuste poolest.

Üldandmed liigi kohta

Mõõtmed
Keskmine kehapikkus 12-17 cm, maksimaalselt 30 cm. Keskmine mass 14-43 g, maksimaalselt kuni 1 kg.
Rekordid
Kaal 583 grammi (vanus 8 a.), püütud Saaremaa rannikult; Vanus 19 a. (kaal 175 grammi), püütud Saaremaa lähedalt. Väljaspool Eestit vastavad näitajad 1050 grammi (Soome, Porkkala lähedal, 1959.a.) ja 20 a. (Läti, Ventspilsi lähedal, 1972.a.).
Elupaik
Bentopelaagiline; levinud mere- ja riimvees;
Ränne
Okeanodroomne (toitub ja koeb meres)
Suguküpsus
Isased saavutavad suguküpsuse 2-3 aastaselt (Sl 11-15 cm), emased tavaliselt aasta hiljem, 3-4 aastaselt (Sl 14-18 cm).
Kudeaeg
Kevadräim koeb aprilli lõpust kuni juuli keskpaigani; sügisräim koeb augusti keskpaigast kuni novembri alguseni. Erinevalt kevadräimest, sügisräime vastsed sünniaastal ei moondu, talvitudes läbipaistvate vastsetena sügavamates veekihtides. Maimuks moondumine leiab aset kevadel.
Kudesubstraat
Väinameres koeb 4-5 meetri, Pärnu lahes 5-10 ja Soome lahes 6-20 meetri sügavusel. Mari kleepub veealustele taimedele (erinevad makrovetikad).
Toitumine
Umbes nädal pärast koorumist toituvad aerjalaliste vastsetest, pärast ka teistest zooplankteritest. Teisel eluaastal hakkab lisanduvad toiduobjektidena ka põhjaloomad, harvem ka kalade vastsed. Avavees jääb zooplankton tähtsamaks toiduobjektiks.
Alammõõt
Alates 2004. aastast Eestis alammõõt puudub
Püügikeeld
Eestis püügikeeld puudub
Mõisted (Sl-standardpikkus (ik standard length), kala ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni; TL-täispikkus (ik total length), kala pikkus ninamiku tipust kuni sabauime lõpuni.

Levik Eestis ja mujal

Koostamisel 

Püük

Koostamisel 

Asustamised

Andmed ametlike asustamiste (asustamisloa alusel) kohta puuduvad.

Joonised ja fotod

Lisamisel