Kalastuskaart jõevähi püügiks

vahimord.jpg

Püügivahend Vähimõrd, vähinatt
Loa tüüp Kalastuskaart
Taotlemine 2017. aastal algab taotlemine 3. juulil kell 9:00.
Perioodi pikkus
Üks ööpäev (24h). Vähipüük on 2017. aastal lubatud 1. augustist 31. augustini

Piirarv

Piirarvud on kehtestatud ainult Hiiumaal -ja Saaremaal (eraldi maakond ja Karujärv) ning Tartumaal Pangodi järvel. Ülejäänud maakondades on lube saadaval piirarvuvabalt.
Limiit isiku kohta Ühele isikule antakse ühe maakonna või veekogu (kui on sellele kehtestatud eraldi limiit) piires luba püügiks kuni 3 ööpäevaks, Saare- ja Hiiumaal 1 ööpäevaks.
Maksumus 1 püügivahendi eest 1-ks ööpäevaks maksab 3 eurot.

NB! Kalastuskaart on eraldi püügiõigust andev dokument ning selle ostmiseks ei pea olema tasutud harrastuspüügiõiguse tasu (1 aasta 20 eurot, 6 kuud 13 eurot jne). 

1. Loa ostmine keskkonnaametist

Keskkonnaametist saab käesolevaks aastaks kehtestatud püügivõimalusi (kalastuskaarte) taotlema hakata juulikuu esimesel tööpäeval kell 9:00.

Kalastuskaardi saamiseks tuleb keskkonnaametile esitada vormikohane taotlus. Taotluse vormi saab kontorist või alla laadida siit: Kalastuskaardi taotluse vorm http://www.kalastusinfo.ee/media/File/Taotlus kalastuskaardi saamiseks.doc Kalastuskaardi taotluse vorm PDF

Kui taotlus esitatakse keskkonnaametis kohapeal teise isiku eest, peab taotlusele olema lisatud taotleja allkirjastatud volikiri, mis volitab teist isikut taotleja nimel taotlust üle andma. 

Taotluse võib saata ka posti või e-posti teel. E-posti teel esitataval taotlusel peab olema nõuetele vastav digitaalallkiri.

E-posti teel tuleb taotlus saata aadressil jave@keskkonnaamet.ee ja posti teel aadressil Paala tee 4, 71014 Viljandi.   

Posti või e-posti teel esitatud taotluse puhul loetakse taotluse esitamise ajaks selle registreerimise kuupäev ja kellaaeg keskkonnaameti dokumendiregistris. Kirja saatmise kuupäeva ja/või kellaaega arvesse ei võeta. Kohapeal esitatud taotlusele lisab kalastuskaardi andja ajatempli (taotluse vastuvõtmise kuupäeva ja kellaaja sekundi täpsusega).    

Kalastuskaardi taotlused rahuldatakse nende ajalise laekumise järjekorras.

Kalastuskaardi andja otsustab kalastuskaardi andmise või andmisest keeldumise ning teavitab tehtud otsusest taotlejat hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates taotluse saamise kuupäevast. Kalastuskaardi andmisest keeldutakse kalapüügiseaduse § 27 lõigetes 1, 2 ja 3 loetletud juhtudel.

Kalastuskaardi eest tuleb maksta 10 päeva jooksul pärast otsuse tegemist kalastuskaardi andmise kohta. Taotlejale saadetakse ka vastavasisuline teavitus posti või e-posti teel. Tasu tähtajaks maksmata jätmisel muutub kalastuskaardi andmise otsus kehtetuks.

Luba aktiveeritakse pärast tasu laekumist 1-2 tööpäeva jooksul.

2. Loa ostmine internetist

Internetis saab käesolevaks aastaks kehtestatud püügivõimalusi (kalastuskaarte) taotlema hakata juulikuu esimesel tööpäeval kell 9:00.

Esmakordsel taotlemisel tuleb kasutajal end autentida ID-kaardi, mobiil-ID või internetipanga vahendusel. Pärast seda saab luua endale kasutajakonto ning edaspidi siseneda ka kasutajanime ning parooli abil.

Enne kalastuskaardi taotluse täitmist tuleb pilet.ee lehele kindlasti sisse logida. Vastasel juhul suunatakse teid pärast taotluse täitmist tagasi sisselogimise lehele ning esitatud taotlus läheb kaotsi.

Taotluse esitamiseks tuleb valida pilet.ee kodulehel vasakust menüüst "Kalastuskaart", =>"Maakond"või "Püügipiirkond" => "Püügivõimalus". Kui taotlus täidetud, suunduge maksma. Tasuda saab nii internetipanga vahendusel kui ka MasterCardi või Visa krediitkaardiga.

Enne maksmist teavitatakse taotlejat kalastuskaardi andmisest või andmisest keeldumise kohta. Kalastuskaardi andmisest keeldutakse kalapüügiseaduse § 27 lõigetes 1, 2 ja 3 loetletud juhtudel.

Internetis saab luba osta vaid sellele isikule, kelle nime alt lehele siseneti. Teisele isukule luba osta enda konto alt ei saa.   

Luba aktiveeritakse kohe pärast tasu maksmist.

Probleemide korral helista numbril 611 8000 või saada kiri: info@pilet.ee 


Teadmiseks kalastuskaardi omanikule

Kalastuskaardi puhul on püügiõigust tõendavaks dokumendiks isikut tõendav dokument (pass, ID-kaart, juhiluba, pensionitunnistus jne).

Oma nimele väljastatud lube (kalastuskaart, püügiõigus) saab vaadata kodulehel www.pilet.ee (valida ülevalt menüüribalt "Minu andmed/Piletid").

Kadiskapüügil tuleb esitada püügiaruanne iga kalastuskaardi kohta viie päeva jooksul pärast kalastuskaardi kehtivuse lõppu.

Aruanne tuleb esitada ka siis, kui püügil ei käidud või püügil käies saaki ei saadud. Sellisel juhul märgitakse aruandelehele püügikoguseks null. Andmete esitamata jätmisega võib kaasneda rahatrahv ning kalastuskaardi soetamise õigusest ilmajäämine kuni üheks aastaks. Loe lisa siit: Püügiandmete esitamine.

Kalastuskaardi omaniku haigestumise korral võib püügivahendi veekogust eemaldada ka loa omaniku poolt volitatud isik. Kirjalikus volikirjas peab olema märgitud volitaja ja volitatava ees- ja perekonnanimi, isikukood, posti- ja e-posti aadress, telefoninumber, kalapüügivahendi märgistus, asukoht, püügilt eemaldamise kuupäev ning volitaja allkiri.

Volituse alusel püügivahendi eemaldamisest teavitatakse üks tund enne veekogule minekut keskkonnainspektsiooni valvetelefoni lühinumbril 1313. Lisaks volikirjas olevatele andmetele tuleb teatada ka lähtekoht, kust suundutakse veekogule.


Vähipüüdja meelespea

2017. aastal on vähi alammõõduks 11 cm (otsaorgi tipust laka lõpuni, lakakarvakesi arvestamata).

Vähimõrrad peavad olema tähistatud vähemalt 10 cm läbimõõduga ujuva poiga. Püügivahendi märgistuseks (poile kirjutatav number) on kalastuskaardi omaniku isikukood.

Püük ilma püügivahendeid kasutamata (näiteks käega) on keelatud! Selle vastu eksinuile võib määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. Lisaks tuleb hüvitada loodusele tekitatud kahju iga püütud vähi eest (3,2 eurot/tk).

Haiguste leviku vältimiseks, ei tohi püütud vähke ilma keskkonnaameti loata ümber asustada teistesse veekogudesse. Samuti tuleks püügivahendid pärast püüki desinfitseerida. Sobivaim viis selleks on mõneks tunniks päikese kätte jätmine, mis peaks haigustekitajad hävitama.

Vaata ka: Kümme väärt nõuannet vähipüügiks

2017. aastal on vähipüük keelatud järgmises veekogudes:

  • Saare maakonnas on jõevähipüük keelatud Põduste jões, Laugi peakraavis, Riksu ojas ja Riksu lahes.  
  • Harju maakonnas on jõevähipüük keelatud Mustjões ning Vääna jões.   
  • Põlva maakonnas on keelatud jõevähipüük Lutsu jões ja Värska lahes.  
  • Pärnu maakonnas on jõevähipüük keelatud Pärnu jõe Pärnu linnaga piirneval alal ning samuti Pärnu linnaga piirnevates veekogudes ja veekogude osades, kaasa arvatud Pärnu vallikraavis.  


© Kalastusinfo.ee