“Harrastuskalamehe taskuabimees 2006” täiendused
21.11.2007
2006. aastal valmis Keskkonnaministeeriumi tellimusel infobrošüür "Eesti harrastuskalamehe taskuabimees 2006". Seda oli võimalik tasuta saada kõikidest keskkonnateenistustest ning ka mõnedest kalastustarvete kauplustest. Infovoldik sisaldas endas kalastaja jaoks olulist teavet põhiliselt kalapüüki reguleerivate seadusaktide kohta. Paraku on seadusandlus vahepeal muutununud kuid parandustrükki veel välja antud ei ole. Et oleks ikka täpselt teada, mis lubatud, mis mitte, siis siinkohal olgu välja toodud seadusandlust puudutavad muudatused.
Kuna voldikul puuduvad lehekülje numbrid, siis tuleb seda teha ise. Lehekülg number 1 asub lehel, mis algab pealkirjaga "Hea kalamees!". Venekeelne artikli leiad siit: Дополнения к «Карманному помощнику рыболова в Эстонии 2006»
I IGAÜHEÕIGUS
1) Lk 7, Rida 6
*haugipüük 15. aprillist 15. maini.
2) Lk 7, Rida 11 kuni Lk 8 Rida 1
*TEISTEL SISEVEEKOGUDES
Aastaringselt on keelatud kalapüük:
Vainupea, Riguldi, Punapea, Tirtsi, Vanajõe, Lemmejõe, Rannametsa (k.a Timmkanal) jões ning Mägara, Kongla, Rihula, Karepa, Koolimäe, Kurdla, Kuusalu, Kaberla, Treppoja, Kolga, Männiku, Priivitsa, Loode, Poama, Õngu, Pidula ja Jämaja ojas ning Kiruma peakraavis, välja arvatud:
1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga
2) vähipüük vähimõrra ja vähinataga
3) Lk 8, Rida 13
*Narva jões ja selle soppides - hüdroelektrijaama paisust esimese maanteesillani. Narva jões hüdroelektrijaama tammist esimese maanteesillani võib keskkonnaminister lubada kalastuskaardi alusel püüki landi või rakisega varustatud spinningu või lendõngega.
4) Lk 8 Rida 14
*Kunda jõest - suudmest esimese hüdroelektrijaama paisuni, välja arvatud silmupüük silmutorbiku ja silmumõrraga 1. juulist 30. septembrini Lontova sillast sadamasse viiva maanteesillani ning 1. juulist 28. veebruarini sadamasse viivast maanteesillast suudmeni;
5) Lk 8 Rida 16, 17
*Aastaringselt on keelatud kalapüük jõgedes jugadest, tammidest (paisudest), sildadest, vee sissejuhtimiskohtadest ja astangutest allavoolu järgmises ulatuses:
1) Pada jões - Pärna küla sillast suudmeni;
2) Toolse jões - Aru karjääri vee sissejuhtimiskohast suudmeni;
6) Lk 9 Rida 1, 10
*Selja jões - Arkna sillast suudmeni;
*Vääna jões - Vahiküla astangutest suudmeni.
7) Lk 9 Rida 11-14
*Keskkonnaminister võib nimetatud aladel, välja arvatud 100 m tammist allavoolu ja Keila jões, lubada kalastuskaardi alusel püüki landi või rakisega varustatud spinninguga ning lendõngega.
8) Lk 11 Rida 5 ja 11
*Narva jões Narva veehoidlast ülesvoolu ja Narva veehoidlast ülesvoolu Narva jõkke suubuvates veekogudes, vanajõgedes ja sootides - jäävabast veest 15. märtsist 15. maini.
*Lahepera järve Peipsi järvega ühendavas Naelavere peakraavi lõigus (Lahe jõgi), Koosa, Kargaja, Agali, Kalli ja Kaevandu jões, Leegu järve ning Kalli jõge ühendavas kanalis ja Ahja jões suudmest kuni Lääniste Ahijärveni, Lääniste Ahijärves, Võngjärves, Koosa järves Tartumaal, Lahepera, Kalli, Keeri ja Leegu järves - 1. maist 25. maini.
9) Lk 12 Rida 10
*Jägala jões Linnamäe tammist Peetri-Jaani saareni ja Peetri saare ümbruses on kalapüük vees viibides keelatud aastaringselt, välja arvatud püük silmumõrra ja silmutorbikuga. Keelatud on püük spinningu ja lendõngega Jägala jões Linnamäe tammist suudmeni ja Pirita jões Vaskjala tammist suudmes asuva muuli lõpuni 1. septembrist 31. detsembrini v.a. püük kalastuskaardi alusel.
10) Lk 14 Kogu nimekiri (Rida 1-9)
Aastaringselt on keelatud püük lihtkäsiõngega, käsiõngega, põhjaõngega, allveepüügivahenditega ja unnaga järgmistel jõgedel ja jõelõikudel:
*Preedi (Vardja) jõgi - kogu ulatuses (uus)
*Võllinge jõgi - kogu ulatuses (uus)
*Oostriku jõgi - kogu ulatuses (uus)
*Prandi jõgi - lähtest Tori sillani (uus)
*Esna jõgi - kogu ulatuses (uus)
*Palu peakraav - kogu ulatuses (uus)
*Vodja jõgi - kogu ulatuses (uus)
*Kunda jõgi - lähtest Linnuse veski paisuni
*Selja jõgi - lähtest Arkna sillani
*Sõmeru jõgi - kogu ulatuses
*Jänijõgi - kogu ulatuses
*Pärnu jõgi - Vodja jõe suudmest Reopalu jõe suudmeni
*Ahja jõgi - lähtest Koorvere paisuni
*Hilba jõgi - kogu ulatuses
*Peeda jõgi - Suure-Kambja paisjärvest kuni suubumiseni Porijõkke
11) Lk 14 Rida 15 kuni Lk 15 Rida 3
*lõhet ja meriforelli Narva, Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma ja Pärnu jões - 1. oktoobrist 30. novembrini; erandina võib keskkonnaminister lubada kalastuskaardi alusel püüki landi või rakisega varustatud spinninguga või lendõngega Narva ja Selja jões, Valgejões, Jägala, Pirita ja Vääna jões.
12) Lk 15 Rida 4, 7, 9, 11, 15
*jõeforelli - 15. septembrist 31. jaanuarini;
*haugi jäävabas vees - 15. märtsist 10. maini, välja arvatud Võrtsjärves;
*latikat - 1. maist 20. juunini, välja arvatud Võrtsjärves ning püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega;
*linaskit - 20. juunist 20. juulini, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega. Endla järves ja Sinijärves on linaski püük keelatud 1. aprillist 20. juulini kõikide püügivahenditega;
*koha jäävabas vees - 15. aprillist 15. juunini.
13) Lk 16
(segaduse vältimiseks on ära toodud kõikide kalade kehtivad alammõõdud)
| Kalaliik | Veeala, kus alammõõt kehtib1 | l2, cm | L3, cm |
| Lõhe | jõgedes | 55 | 60 |
| Meriforell (iherus) |
|
|
50 |
| Jõeforell |
|
32 | 36 |
| Rääbis |
|
10 | 12 |
| Siig |
|
30 | 35 |
| Meritint |
|
10 | 12 |
| Haug |
|
40 | 45 |
| Angerjas | merre suubuvates jõgedes |
|
35 |
| Võrtsjärves, Peipsi ja Pihkva järves |
|
55 | |
| teistes siseveekogudes |
|
50 | |
| Säinas | meres ja sinna suubuvates jõgedes | 32 | 38 |
| Linask |
|
25 | 30 |
| Latikas | Peipsi, Pihkva, Lämmijärves ning Suures ja Väikeses Emajões | 30 | 35 |
| Vimb |
|
26 | 30 |
| Luts | Peipsi, Pihkva, Lämmijärves ja Võrtsjärves |
|
40 |
| Koha | meres ja sinna suubuvates jõgedes | 38 | 44 |
| Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves | 40 | 46 | |
| Võrtsjärves | 45 | 51 | |
| teistes siseveekogudes | 40 | 46 | |
|
|
|
|
|
| Lest | alapiirkonnas 28 |
|
21 |
| alapiirkondades 29 ja 32 |
|
18 | |
| Jõevähk4 |
|
10 |
|
| Ahven | meres | 16 | 19 |
1 Veeala on määratud juhul, kui alammõõt on veealade lõikes erinev või kehtib ainult teatud veealal.
2 l – kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni.
3 L – kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni. Kala loetakse mõõduliseks, kui vähemalt üks antud mõõtudest (l või L) on võrdne alammõõduga või ületab seda.
4 Jõevähi pikkust mõõdetakse otsaorgi tipust laka lõpuni (lakakarvakesi arvestamata).
II HARRASTUSPÜÜK
14) Lk 19 Harrastuspüügitasu kontonumbrid (UUS)
Õiged kontonumbrid on järgmised:
Saaja: Rahandusministeerium
Kontod: 10220034800017 SEB Eesti Ühispank
221023778606 Hansapank
Viitenumber: 2800077794
Selgitus: "tasu harrastuspüügiõiguse eest ning isiku nimi ja isikukood või sünnikuupäev, kelle eest makstakse".
15) Lk 20 Rida 4
Harrastuspüügiõigus annab loa kalastada järgmiste kalapüügieeskirjas toodud vahenditega: spinning, vedel, sikut, lendõng, põhjaõng (tonka, krunda), und, käsiõng ja rohkem kui üks lihtkäsiõng, harpuunipüss ja harpuun, haakeõng (ainult Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvel).
16) Lk 22 Rida 1
*Kasutada seiseveekogudel jääalusel püügil söödana eluskala. See on kehtetu!
III KALASTUSKAART
Kalastuskaardi hinda ja püügivõimausi siinkohal ära tooma ei hakka, sest need kehtestatakse iga-aastaselt keskkonnaministri määrusega "Ajutised püügikitsendused, kalapüügiõiguse tasu, kalastuskaartide piirarv ja kalastuskaardi väljaandja määramine harrastuslikul kalapüügil 2008. Aastal". Vaata lisaks: Kalastuskaart
Koostatud Kalastusinfo.ee toimetajate poolt