Võistlused Kalastuskaart Kalastusluba

Arhiiv

MARINE24


Kalastustest

Salmo

Trapper
Jagermeister

Jahipaun

Fishing24

Schotter

Salvest

Konksupood


jahindusinfo.ee

Toetab
Keskkonnainvesteeringute Keskus
Jagermeister

Harrastuskalastajate organiseeritusest

29.11.2008

Võrreldes kalanduse ja jahinduse korraldust Eestis, on praegu selgelt paremas olukorras jahimehed. EJS-i näol on olemas on jahindusorganisatsioone liitev katuseorganisatsioon, loodud on jahindusnõukogu, kes nõustab keskkonnaministrit jahinduslike strateegiate väljatöötamise ja rakendamise osas. Harrastuskalastajatel aga niisugune korraldus puudub ning seni on kalastajate hääl kõrgemale jõudnud üsna juhuslikult ja üksikute organiseerunud kalastajate ühenduste kaudu.

harrastuskalastuse_arengukava.JPG

Harrastuskalastuse nõukogu.

Tänavu kevadel alustati Keskkonnaministeeriumi algatusel harrastuskalastuse arengukava koostamist ning see annab lootust, et ka harrastuskalastuse valdkonnas hakkavad asjad paremuse poole liikuma. Arengukava koostamise töögrupp on seadnud üheks eesmärgiks suunata kalastajaid suurema organiseerituse poole ning kaasata neid senisest enam otsustusprotsessidesse. Kalastajatele teeb suurt muret ka järelvalve küsimus ning leiti, et organiseerunud kalameeste kaasabil võib ka seda probleemi pisut ohjeldada.

Viimasel arengukava koostamise töögrupi koosolekul arutatigi põhjalikult keskkonnaministrit nõustava organi loomist. Hetkel ühenduse täpne nimetus veel puudub, kuid välja on pakutud näiteks harrastuskalastuse ümarlauda kui ka harrastuskalastajate nõukoda, samuti harrastuskalastuse nõukogu. Peamiseks ülesandeks oleks nõustada keskkonnaministrit harrastuspüügi kitsenduste ja muude kalandust puudutavate küsimuste osas. Kindlat kosseisu on praegu veel vara nimetada kuid leiti, et kaasatud peaks olema harrastuskalastajate klubide, Keskkonnaministeeriumi, teadusasutuste, Keskkonnainspektsiooni ja keskkonnateenistuste esindajad. Viimast asutust asendab peagi Looduskaitse ja keskkonnaamet.

Klubid ja nende katuseorganisatsioon.

Praegu on Eestis ligikaudu poolsada harrastuskalastajate klubi või seltsi, nende seas aktiivselt tegutsevaid alla kolmandiku. Kindel on aga see, et keskkonnaministri juurde loodavas nõukogus ei saaks iga klubi esindatud olla. Vaja oleks ühist katuseorganisatsiooni, kes kalastajate huve nõukogus kaitseks. Paraku selline ühendus, olgu siis selle nimeks siis kasvõi jahimeeste näitel Eesti Harrastuskalastajate Selts (EHS), Eestis hetkel puudub. Miks, on raske öelda. Arvatakse, et erinevalt jahimeestest, puudub liitunud kalastajatel kindel funktsioon ühiskonnas. Näiteks, kui kunagi oli klubidel hallata üks või mõnel ka mitu järve, siis praegu sellist võimalust ei ole. Ühenduste moodustamise seisukohast võib ka see olla üks vähese motivatsiooni põhjuseks. Siit edasi võib järeldada, et mida vähem on klubidel funktsioone seda väiksem on ka ilmselt vajadus katuseorganisatsiooni järele. Siiski on viimasel ajal märgata teatud elavnemist ka kalastusklubide tegevuses. Osaletakse aktiivselt valdkonna arengustrateegiate väljatöötamisel, korraldatakse kalapüügivõistlusi, loodud on mitmed uued kodulehed, mille kaudu teavitatakse oma tegemistest. Järelikult pole veekogu rentimine ainus põhjus ühinemiseks. Vahest võivad ka sotsiaalse suhtlemise vajadus või hoopis soov valdkonna arengus oma sõna sekka öelda olla ka olulised põhjused klubide moodustamiseks. Alati võib ka jõekaldale jääda ning sealsele faunale ja floorale oma maailmaparandamise plaanidest kõnelda. Iseasi kui palju sel häälel siis hiljem kõlapinda on...

Kalastusklubide ühendamist ühe katuseorganisatsiooni alla on üritanud ka varem. 2003. aastal kolme eraisiku poolt asutatud Eesti Kalaspordi Liit (EKSL) on kutsunud klubisid enda alla ühinema. Hoolimata mõnedest liitunud klubidest, pole EKSL-st kalastajate esindusorganisatsiooni saanud. Võibolla on paljude kalastusklubide ja – seltside jaoks probleem olnud asutajaliikmete keskses põhikirjas, mis seab teatud situatsioonides eelisseisu just asutajaliikmed endid. Selline organisatsioon peaks aga olema kindlasti erapooletu, sest vastasel juhul võivad teatud huvigrupi poolt loodud ühenduses varem või hiljem loojate endi huvid teiste liikmete huvidele eelistatud saada. Katusorganisatsioon peaks teenima kõigi huve võrdselt ning selle loomine peaks algama alt ülespoole, see tähendab et eksisteerivad kalastajate ühendused loovad ühiselt katuseorgansiatsiooni ning on edaspidi selle täieõiguslikud liikmed. Kuni katusorganisatsiooni loomiseni, võtab Keskkonnaministeerium enda peale kõikide teadaolevate harrastusklubide kutsumise harrastuskalapüügi nõukoja töörühma. Ilmselt võtab EHS-i moodustamine veel natuke aega kuid kalameestel kannatust jätkub, sest ootamine ongi selle meeldiva hobi üks eripärasi.

Need oleksid suuremad eesmärgid, mis vajavad lähiajal elluviimist. Kuid et lõplikult siluda haavad, mis 1990-ndatel aset leidnud harrastuskalastuse reformimine enesega kaasa tõi, läheb veel väga kaua aega.

Harrastuspüügi arengukava koostamise kohta saad lugeda kodulehelt: Harrastsukalastuse arengukava

Aimar Rakko
Tartumaa keskkonnateenistus
Kalanduse ja jahinduse spetsialist

Allikas: Ajakiri Jahimees

Vaata ka: Ühistegevus. Autor: Raimo Kummer. Ajakiri Kalastaja

Tagasi

Kommentaari lisamiseks peab olema sisse logitud.