Võistlused Kalastuskaart Kalastusluba

Arhiiv

MARINE24


Kalastustest

Salmo

Trapper
Jagermeister

Jahipaun

Fishing24

Schotter

Salvest

Konksupood


jahindusinfo.ee

Toetab
Keskkonnainvesteeringute Keskus
Jagermeister

Uudised

Kalade abiga saab tselluloositehasest keskkonnasõbralik ettevõte

01.04.2018

Emajõe äärde planeeritava tselluloositehase tiikides hakatakse reovee puhastamisel kasutama kalu. Tegemist on uudse tehnoloogiaga, mida seni üheski sarnases rafineerimistehases kasutatud ei ole.

Tehnoloogia arendamisel osalevad kolme ülikooli teadlased, kelle seas oli nii ihtüolooge, biotehnolooge kui ka insenere. Projekti kogumakusmus oli 2,3 miljonit eurot ning seda rahastatakse Euroopa Liidus tõukefondidest. Omaosaluse 10% katab tehase rajaja koos kohalike omavalitsustega.

Kogu tehnoloogia põhineb manipuleeritud toiudahelal. Selle esimeses astmes kasutatakse kiirekasvulisi veetaimi ja vetikaid (nt ujuv- ja kaelus-penikeel, niitjad rohevetikad), mis seovad settebasseinidesse suunatavas reovees forsforit ja lämmastikku. Taimedest omakorda toituvad kalad, kelleks on välja valitud taltsutamatu isuga valgeamuur. Täiskasvanuna võib see kala ühes päevas süüa kolm korda enam kui ise kaalub. Ahela lõppjärgus viiakse kalade biomassi näol veest välja kõik liigsed toitained. Lisaks valgeamuurile asustatakse tiikidesse ka pakslaupa, kes toitub mikrovetikatest ning aitab vältia veeõitsenguid.

Teadlastegrupi senised katsetused on näidanud, et sellisel tehnoloogial põhinev veepuhastus on praegu kasutusel olevatest biopuhastusmeetoditest 4-5 korda tõhusam. Sisuliselt hakkab Emajõkke tagasi voolama pea poole puhtam vesi kui sealt võetakse. Nii oleks rafineerimistehasel ka oluline roll keskkonnaseisundi parndamisel. Emajõe ökoloogiline seisund on täna halb, kuid rafineerimistehases kasutatava puhastamistehnoloogia abiga on plaan saavutada hea ökoloogiline seisundiklass juba järgmise 10 aasta jooksul. Teadlaste hinnangul on see reaalselt teostatav.

Kuigi uuringud veel kestavad on esimesed tulemused paljutõotavad. Teadlaste sõnul lubab see planeeritavale tehasele vaadata uuest lähtepunktist ning kummutada senised peamised põhjused tehase rajamisel. Pigem tuleks lisaks olulisele majandusmootorile näha tehases ka keskkonnaseisundi parandajat. Miks ei võiks see edulugu meile au ja kuulsust tuua ka väljaspool Eestit.

Aastas on plaanis toota kuni 100 tonni kaubakala. Tehase rajajad on lubanud tiikides kasvava kalast osa annetada heategevuseks omavalitsuste õppeasutustele ja hooldekodudele. Selleks on peetud läbirääkisimi ümbruskonna omavalitsustega ning põhimõtteline kokkuleppele on juba saavutatud. Omavalitsuste jaoks tähendaks see umbkaudu 150 000 euro eest tasuta toiduabi.

Lisaks luuakse osadel tiikidel ka võimalused harrastuslikuks kalapüügiks ja seda kõigile tasuta. Sümboolne tasu tuleb maksta vaid püütud kala enda eest. Koostöös kalastusklubidega on plaanis hakata korraldama ka kalapüügivõistlusi ja seda ka rahvusvahelisel tasemel.

Ülikoolide kõrgetasemeline ja sõltumatu Est-Fori akadeemiline nõukoda esitleb uuringu esimese etapi tulemusi 1. aprillil kell 16.00 algaval infotunnil. Kõik huvilised on oodatud kuulama ja kaasa rääkima. Pakutakse ka tippkokkade käe all valminud hõrgutisis valgeamuurist. Osavõtutasu 25 eurot, mida saab maksta ka kohapeal. 

Tagasi

Kommentaari lisamiseks peab olema sisse logitud.