Võistlused Kalastuskaart Kalastusluba

Arhiiv

MARINE24


Kalastustest

Salmo

Trapper
Jagermeister

Jahipaun

Fishing24

Schotter

Salvest

Konksupood


jahindusinfo.ee

Toetab
Keskkonnainvesteeringute Keskus
Jagermeister

Kalahuviline küsib: Kas liiklemisel piiriveekogul alla 2,5 meetri pikkuse veesõidukiga peab see olema registreeritud ?

07.10.2013

Täiendatud: 16.04.2014

Koostas: Kalastusinfo.ee

PPA täiendatud ja parandatud selgitus (aprill 2014) küsimusele seoses väikelaevade registreerimise nõudega piiriveekogudel.

Meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) § 1 lõikest 1¹ ja §-st 35¹ tuleneb, et piiriveekogudel, merel ja sisevetel liiklemiseks peavad väikelaev ja alla 12-meetrise kogupikkusega laev olema registreeritud liiklusregistris või laevaregistris ning jett peab olema registreeritud liiklusregistris.

MSOSi § 2 alusel ei käsitata väikelaevana alla 2,5 meetri pikkust veesõidukit ning võistlusspordiks ja treeninguteks kasutatavat spordialaliidu poolt vastavalt märgistatud veesõidukit (näiteks jett, purjelaud, purjejaht, võistlusjaht ja muu selline), primitiivse konstruktsiooniga veesõidukit (näiteks ruhi, ruup, süst, kanuu, vesijalgratas ja muu selline) ning muud erikonstruktsiooniga veesõidukit.

Liiklusregistris on võimalik vabatahtlikult registreerida väikelaevana ka alla 2,5 meetri pikkust veesõidukit, mis vastab järgmistele MSOSi §-s 35³ sätestatud nõuetele:
1) väikelaev või jett on läbinud registreerimiseelse ülevaatuse;
2) väikelaeval või jetil on olemas identifitseerimisnumber;
3) väikelaeval või jetil on olemas CE-vastavusmärk või väikelaeval on nõuetekohane vastavusdeklaratsioon;
4) omanikul on väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti omandiõigust ja päritolu tõendavad dokumendid.

Veesõidukeid, mis eespool nimetatud tingimustele ei vasta, ei ole võimalik liiklusregistris registreerida isegi juhul, kui nad on samaväärsed eeltoodud tingimustele vastavate veesõidukitega. Kui isik soovib liiklusregistris registreerida ülalmainitud tingimustele vastavat alla 2,5-meetrist registreerimisele mittekuuluvat veesõidukit vabatahtlikult, tuleb tasuda riigilõiv summas 63,91 eurot.

Vabariigi Valitsuse 17. septembri 1997. a määruse nr 176 “Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“ (edaspidi piirirežiimi eeskiri) punkti 73 järgi peavad kõik piiriveekogudel kasutatavad või nende veekogude kaldal hoitavad ujuvvahendid olema registreeritud vastavas registris ning need peavad kandma registreerimisnumbrit. Tegemist on seadussätete teatava vastuoluga.
Sellises olukorras on Politsei- ja Piirivalveamet seisukohal, et piiriveekogul kasutatav alla 2,5-meetrine veesõiduk ei pea olema registreeritud ARK-is, kui just isik ei soovi seda ise teha, kuna MSOS registreerimist ei nõua. Kindlasti peab meeles pidama, et vastavalt Riigipiiri seaduse § 96 lõikele 5 on kohustus registreerida lähimas kordonis veesõiduki ja muu transpordivahendiga Narva jõele, Narva veehoidlale, Lämmi- ja Pihkva järvele või nende jääle minek, veesõiduki ja muu transpordivahendiga Peipsi järvele või selle jääle minek kaugemale kui üks kilomeeter kaldast ning sealt tagasitulek. Samuti peab kaasas olema ka isikut tõendav dokument ja muud kalapüügi ja väikelaevaga nõutavad dokumendid.

------------------------------------------------------------------------------------ 

Politse- ja Piirivalveameti lühike vastus (oktoober 2013) sellele küsimusele: jah, peab olema registreeritud.

Teemat kommenteerib kalastusinfo.ee-le Politse- ja Piirivalveameti (PPA) merevalvebüroo juht Allan Oksmann.

Piirirežiimi eeskirja § 73 järgi peavad kõik piiriveekogul kasutatavad ujuvvahendid olema registreeritud Maanteeameti liiklusvahendite registris (ARK-is). Registreerimise vajadus tuleneb lühidalt kokkuvõttes sellest, et PPA peab suutma juhtumi (juhuslik piiriületus, hättasattumine, jne) korral piiriveekogul tuvastada konkreetse ujuvvahendi ja selle juhi või omaniku. Registreerimata ujuvvahendite kasutamisel ei ole see paraku võimalik. Kuigi alla 2,5 meetri pikkuse veesõiduki registreerimist meresõiduohutuse seaduse järgi ei nõuta, ei ole see aga mingil juhul keelatud. Kõik, kes selleks soovi avaldavad, oma veesõiduki ka registreeritud saavad.

"Võistluste ja üksikürituste puhul oleme teinud erandeid, kuid veesõidukid peavad olema nummerdatud," täpsustas Oksmaa Kalastusinfo.ee-le.

PPA tuletab ka meelde, et vastavalt Piirirežiimi eeskirja p 75-le tuleb kõik piiriveekogul korraldatavad üritused kooskõlastada Politsei- ja Piirivalveametiga, mille käigus on võimalik üle täpsustada ka kõik kasutatavate veesõidukitega seonduv. Arvestada tuleks ka seda, et Riigipiiri seaduse § 96 lõikele 5 tuleb veesõiduki ja muu transpordivahendiga Narva jõele, Narva veehoidlale, Lämmi- ja Pihkva järvele või nende jääle minek ning sealt tagasitulek registreerida lähimas kordonis. Peipsi järve puhul kehtib vastav nõue kui minnakse kaldast kaugemale kui 1 kilomeeter.


© Kalastusinfo.ee kasutajatingimused

Tagasi

Kommentaari lisamiseks peab olema sisse logitud.