Võistlused Kalastuskaart Kalastusluba

Arhiiv

MARINE24


Kalastustest

Salmo

Trapper
Jagermeister

Jahipaun

Fishing24

Schotter

Salvest

Konksupood


jahindusinfo.ee

Toetab
Keskkonnainvesteeringute Keskus
Jagermeister

Uudised

Kümme väärt nõuannet vähipüügiks

01.08.2014

Koostas: Kalastusinfo.ee

Fotod: Aimar Rakko

Täna, 1. augustil algab vähipüügihooaeg, mis kestab kuni käesoleva kuu lõpuni. Et püüdja seisukohast sujuks kõik ladusalt ja seadusi rikkumata toob kalastusinfo.ee välja mõned soovitused ja näpunäited.

1. LUBA. Vähipüügiks peab olema luba, milleks on kalastuskaart. Seda saab osta nii internetist www.pilet.ee kodulehelt kui ka Keskkonnaameti kontoritest. Ühte maakonda kehtestatud piirarvu piires antakse ühele isikule kuni viie vähinataga või viie vähimõrraga kalastuskaart kuni kolmeks ööpäevaks. Tasu ühe vähipüügivahendi ööpäeva eest on kõikides maakondades 3 eurot. Seejuures kehtib hind nii nata kui ka mõrraga püüdes. Tänaseks on load kahjuks otsas Saare-, Hiiu-, Pärnu- ja Tartumaal. Püügiõigust tõendavaks dokumendiks on isikut tõendav dokument (pass, ID-kaart, juhiluba, pensionitunnistus jne.). Vaata: Kalastuskaardi taotlemine

2. PÜÜNIS.
Vähki võib  püüda kas vähimõrra või vähinataga. Vähimõrd on söödastatav lõkspüünis läbimõõduga alla 1 meetri, millel puuduvad juhtaed ja tiivad ning mille avade arv ei ole üle kolme. Poodises müügil olevaid juhtaiaga kadiskaid vähipüügiks kasutada ei tohi. Vähinatt söödastatav kuni 50 cm läbimõõduga tõstevõrk. Vähi püük ilma lubatud püügivahendeid kasutamata (näiteks käega) ei ole lubatud!

mord_ja_natt.jpg
Foto 1.
Vähipüügivahendid: vähimõrd (vasakul) ja vähinatt (paremal).

3. TÄHISTAMINE. Vähimõrrad peavad olema tähistatud vähemalt 10 cm läbimõõduga ujuva poiga, millele on kirjutatud loa omaniku isikukood. Vähinata tähistamine kohustuslik ei ole.

4. SÖÖT. Kõige paremini sobib söödaks toores kala (särg, räim, koger, rääbis jne), aga ka mitmesugused subproduktid nagu seamaks ja neer. Konnade kasutamine söödaks pole lubatud, sest kõik konnad on Eestis looduskaitse all. Roiskunud sööta vähk ei taha kuid parema puudumiel ta siiski seda sööb. Arvestada tuleks aga seda, et see sööt jääb vähile makku ja nende toiduks keetmisel vabanevad maitsed ka keeduleemde. Kas paneksite vabatahtlikult oma supi sisse roisukunud lihaprodukte?

5. ALAMMÕÕT. 2014. aastal on vähi alammõõt on 11 cm. Pikkust mõõdetakse otsaorgi tipust laka lõpuni (lakakarvakesi arvestamata). Alammõõdu kehtestamise eesmärk on võimaldada suguküpsel vähil anda järglasi mitu korda, et aidata kaasa loodusliku varu kiiremale taastumisele. Kõik alla 11 cm pikkused vähid tuleb koheselt vette tagasi lasta. Püüda lubatud mõõduliste vähkide arv ei ole piiratud.

6. ERISTAMINE. Isaseid (vt allpool vasakul) ja emaseid (paremal) vähke saab eristada kahe esimese paari tagakehajalgade ehk sugujalgade järgi (joonisel tähistatud punaste nooltega) -isastael vähkidel on need olemas, emastel puuduvad või on rudimenteerunud. Lisaks on isastel sõrad suuremad, emastel aga lakk pikem, lamedam ja laiem.

emane_isane_joevahk.jpg

Joonis 1. Vähkide eristamine sugujalgade alusel. Isane jõevähk vasakul ja emane paremal.

isane_ja_emane.jpg
Foto 2
. Vähkide eristamine sugujalgade alusel. Isane jõevähk vasakul ja emane paremal.

7. PROFÜLAKTIKA. Haiguste leviku vältimiseks, ei tohi püütud vähke mitte mingil juhul ümber asustada teise veekogusse. Samuti tuleks püügivahendid pärast püüki desinfitseerida. Sobivaim viis selleks on mõneks tunniks päikese kätte jätmine, mis peaks kõik haigustekitajad hävitama.

8. HOIDMINE. Kui püütud vähke kohe valmistama ei hakata, tuleks neid säilitada mõnes anumas (pang, kast jne). Peale võib panna niisket rohtu või veetaimi. Mitte mingil juhul ei tohi panna vähkidega anumasse vett. Vees olev hapnik saab kiirelt otsa ja selles olevad vähid lämbuvad.

vahi_sailitamine.jpg
Foto 3
. Püütud vähkide hoidmine ämbris koos mõningate kardheina puhmastega.

9. VALMISTAMINE. Vähid peavad enne keetmist olema kindlasti elus. Surnud vähid hakkavad kiirelt roiskuma ja muutuvad seetõttu söögikõlbmatuks. Soovitav on enne keetmist loputada vähke jooksva kraanivee all. Arvestuslikult 30 vähi keetmiseks läheb tarvis 3-4 liitrit vett. Iga liitri vee kohta läheb tarvis 1,5 supilusikatäit soola ja peotäis tilli. Arvestama peab, et tilliga liialdamine vähendab vähiliha hõrku maitset. Kui vähkide söömine toimub kohe pärast keetmist, tuleks maitseaineid lisada rohkem. Vähid lisatakse keevasse vette ükshaaval ning peale viimase vähi lisamist keedetakse ca 10 minutit. Peale keetmist on soovitav võtta pott tulelt ja lasta seista vähkidel 30 min keeduleemes. Nii jõuavad maitseained korralikult läbi imbuda.

10. ARUANNE. Pärast püügi lõppu on kalastuskaardi omanikul kohustus 5 päeva jooksul esitada andmed püügi tulemuste kohta. Seda on võimalik teha elektroonselt kodulehel www.pilet.ee kui ka Keskkonnaametis. Vaata lisaks: Aruande esitamine 

Kivi kotti!


© Kalastusinfo.ee kasutajatingimused

Tagasi

Kommentaari lisamiseks peab olema sisse logitud.