Võistlused Kalastuskaart Kalastusluba

Arhiiv

MARINE24


Kalastustest

Salmo

Trapper
Jagermeister

Jahipaun

Fishing24

Schotter

Salvest

Konksupood


jahindusinfo.ee

Toetab
Keskkonnainvesteeringute Keskus
Jagermeister

Suur-Emajõe kalavaru olukorrast

29.10.2007

Meelis_Tambets.jpgMeelis Tambets, MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus

Kes Emajõe kalastikuga rohkem kokku puutub, näeb selles pidevaid muutusi. Missugustena need paistavad, sõltub taustsüsteemist. Kes võrdleb tänaseid latikasaake kümne aasta tagustega, leiab selge allakäigu, kes aga kahekümne viie, viiekümne või saja aasta tagustega, rõõmustab.

Ihtüoloogide kogudes on helilindid vanade kalurite meenutustega, muuhulgas on seal öeldud, et poole sajandi eest Emajõe alamjooksul “… latikat ikka oli, aga supi jaoks küll ei jätkunud “.

Kalateadlased on Emajõge taas tõsisemalt uurinud tosin aastat. Selle aja jooksul on tunnistajaks oldud mitmele huvitavale protsessile. 1990-ndatel aastatel tõusis latikasaak järsult. Emajõkke ilmus tohutul hulgal väikest, napilt mõõdulist latikat. Järgnevate aastate jooksul püsis saak stabiilsena – kalade arvukus langes, kuid isendid kasvasid suuremaks. Kalad pärinesid ühest-kahest aastakäigust, uusi arvukaid generatsioone ei olnud looduslikel põhjustel tekkinud. Ihtüoloogid tegid märgistamise ja kalastajatelt saadud taaspüükide abil kindlaks, et kord juba Emajões kudenud latikad tulevad igal aastal paljunemiseks just Emajõkke tagasi. Praeguseks on märgistatud ligi kaheksa tuhat latikat ja väiksemal määral muid liike. Taaspüükide tase on olnud kõrge - ligi 15 %. Kuna noori kalu nappis ja mujal kudenud kalad Emajõkke ei satu, hakkasid saagid mõne aasta eest ootuspäraselt langema. Varude vähenemise põhjuseks ei saa lugeda ülepüüki, sest arvukaid põlvkondi pole nende aastate jooksul liiga kiiresti tarbitud ning nii on kaladel jäänud ohtralt võimalusi taastootmiseks.

Abramis_brama2.jpg

Miks mitme aasta järelkasv nõrgaks jäi, pole päris täpselt teada. Paljud viimase aja probleemid on seotud põuaste suvedega, kudemis- ja muude elupaikade kokku kuivamisega. Põud ei hävita täiskasvanud kalu, kuid suur hulk noorkalu võib hukkuda. Kui kaldaäärne taimestikuvöönd - paljude väikeste kalade põhiline elupaik - jääb kuivale, veepiirist kaugele, on noorkalade suur suremus möödapääsmatu.

Kõigele vaatamata on Emajõe latikavarud taas suhteliselt lootustandvas seisus. Emajões on arvukalt väikest latikat, kalade kasvades muutuvad tabatavad isendid iga aastaga suuremaks.

Teiste Emajõe kalaliikide arvukus on kümne aasta jooksul kõikunud tavapärases rütmis, latikaga võrreldavaid mastaapseid muutusi ei ole täheldatud. Siiski, kahel viimasel aastal on järsult kasvanud kohade hulk jões. Detailsem koharännete uuring on alanud, kuid tulemustest on veel vara rääkida. Kui keegi püüab märgistatud kala, siis tuleks sellest kindlasti teada anda.

latikas.JPG
Emajõe latikate rännetes on rahvusvahelist hõngu – paljud kalad rändavad Venemaale ja tagasi.

Tabel. Kutseliste kalurite saagid Emajõel Tabel. Kutseliste kalurite saagid Emajõel

Alates 2005.a. makstakse iga tagastatud märgise eest preemiat summas 80 krooni ning kord aastas loositakse kõikide märgiste tagastajate vahel välja paadimootor ning mitmeid teisi auhindu.

Märgistatud kalade taaspüügiandmete kogumisega tegeleb Meelis Tambets MTÜ-st Eesti Loodushoiu Keskus (tel 5176886); mtambets@ut.ee.

Tagasi

Kommentaari lisamiseks peab olema sisse logitud.