Võistlused Kalastuskaart Kalastusluba

Arhiiv

MARINE24


Kalastustest

Salmo

Trapper
Jagermeister

Jahipaun

Fishing24

Schotter

Salvest

Konksupood


jahindusinfo.ee

Toetab
Keskkonnainvesteeringute Keskus
Jagermeister

Võrtsjärve kalavarude seis on hea

13.01.2010

Vortsjarv4.jpg2009. aasta lõpuks valmis Keskkonnaministeeriumi tellimusel uuring Võrtsjärve kalavarude seisundi ning selle muutuste kohta, mille põhjal võib järve kalavarude seisu pidada heaks.

Võrtsjärv on tuntud eelkõige angerjapüügi poolest, mis on peamiselt andnud leiba seal tegutsevatele kaluritele. Juba ligi 50 aastat püsivad angerjavarud vaid tänu selle liigi asustamisele, sest Narva hüdroelektrijaama rajamisest Narva jõele Ivangorodi linna on noorangerjate looduslik ränne kogu Narva jõe vesikonda tõkestatud.

Uuringust võib välja lugeda, et looduslikult Võrtsjärves esinevate kalaliikide nagu koha, haugi, latika jt varu on suhteliselt hea. "Kuigi haugi arvukus ja saak on mõnevõrra taandumas mõneaastatagusest rekordtasemest, on koha osas olukord isegi väga hea," ütles Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus. "Sellest annab tunnistust 2009. aasta tugev kohapõlvkond, mis on selle kümnendi arvukaim," märkis ta. 2009. aastal püüti Võrtsjärvest välja ligi 50 tonni koha, mis on tublisti üle pikaajalise keskmise ning püügis esinevad üle kümneaastased isendid viitavad samuti kohavaru heale seisundile. Ka koha toidupooliseks peetava tindi arvukus on samuti tõusutrendis.

Herki Tuusa sõnul pole aga lood angerjaga kui Võrtsjärve kaluritele suurimat tulu pakkuva liigiga kuigi head. "Eriti halvasti mõjus eelmise aasta saagile suvistest sademetest tingitud Võrtsjärve pideva värske vee pealevool, mis pani angerja liikumise tema peamisel rändeperioodil seisma," täpsustas ta. Saagiks kujunes vaid pisut üle poole viimaste aastate keskmisest ehk 13-14 tonni. Sarnaseid angerjasaagikuse järske langusi on toimunud ajaloos ka varem, kuid saagid on järgnevatel aastatel taastunud.

2010. aastal on plaanis Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel asustada Võrtsjärve ca 330 tuhat ettekasvatatud angerjamaimu. See kogus on ka minimaalne kogus, mis tagab praeguse ligi 20 tonnise väljapüügimahu. Angerjavarude taastamise maksavad kinni Võrtsjärvel tegutsevad nii kutselised kui ka harrastuskalastajad.

Võrtsjärve kalavarude uuringuga saab tutvuda siin: VÕRTSJÄRVE KALAVARUDE SEISUND JA HALDAMISSOOVITUSED 2009. AASTAL

Vaata lisaks:

© Kalastusinfo.ee

Tagasi

Kommentaari lisamiseks peab olema sisse logitud.