Igaüheõigus Eestis

maaomanik.jpg

Kõiki õigusi ja kohustusi, mis inimest seob loodusega, nimetatakse kokkuvõtvalt igaüheõiguseks. Tegu on eetiliste tõekspidamistega, mis tuginevad nii seadustele kui tavadele ja mida on austanud juba meie esiisad. Igaüheõigus annab igale inimesele loa nautida loodust meelepärasel viisil, saada osa selle rikkusest ja ilust, olenemata maa omandist.

Liikumine looduses

Kõikjal looduses ja kultuurmaastikul, sõltumata maa omandivormist, on lubatud liikuda jalgsi, jalgrattal, paadiga või ratsa loodust risustamata ja loodusele ning maaomanikule kahju tekitamata. Tähistamata eramaal võib liikuda maaomaniku nõusolekuta.

Vältige loomade ja lindude, eriti kaitsealuste liikida häirimist nende pesitsusperioodil, elu- ja sigimispaigas ning rännuteedel.

Koeraga võõral maatükil liikudes peab koer olema lõastatud, kui maaomanikuga ei ole kokku lepitud teisiti. Lõastatud ei pea olema teenistuskoerad teenistusülesannete täitmisel ja jahikoerad jahipidamise ajal.

Suvel tuleb põldude vahel liikuda piki põllupeenart või kuivenduskraavi kallast. Talvel võib ületada põlde suuskadel või lumesaaniga, häirimata seejuures kohalikke elanikke. Nii suvel kui talvel sulgege enda järel karjaväravad.

Talude ja suvekodude õue-aiamaale võib minna vaid küsima luba eramaal viibimiseks, joogiveevõtuks talukaevust, hädajuhtumi korral jms. Isegi kui maakodu õuemaa on piiramata ja tähistamata, püüdke võimaluse korral mööduda sellest vähemalt 150-200 m kauguselt. Ka õueaiamaal paikneva loodus- või muinsuskaitseobjekti külastamiseks on vaja küsida luba. Ei ole lubatud liikuda külvil, orasel, viljas, istandikus ja mesilas.

Tarastatud või liikumist keelava tähistusega eramaal peab omanikult luba küsima. Eramaa tähistatakse märkide, siltide, kirjade jms omaniku valitud vahenditega selliselt, et piiri kulgemine maastikul oleks üheselt arusaadav nii maaomanikule või muule õigustatud isikule kui ka piirinaabritele. Lihtsat karjaaeda või varisenud aeda piirdeks ei loeta.

Veekogud

Riigile või omavalitsusele kuuluval veekogul on igaühele kasutamiseks avatud kallasrada. Kallasraja laius on: laevatatavatel veekogudel 10 meetrit, teistel veekogudel 4 meetrit. Suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud võib liikuda 2 meetri laiusel kaldaribal.

Kallasrada võib kasutada veekogu ääres liikumiseks, päevitamiseks, suplemiseks ning veesõidukite randumiseks. Maaomanikul ja -valdajal ei ole õigus keelata kallasrajale tulekut ei veekogult ega naaberkinnisasjalt.

Avalikult kasutataval veekogul puudub kallasrada järgmistel juhtudel: sadamas, enne asjaõigusseaduse jõustumist õiguspäraselt kallasrajale püstitatud ehitisel ja kalakasvatusehitisel. Nimetatud juhtudel peab kallasraja sulgeja kinnise territooriumi tähistama ja võimaldama kinnisest territooriumist möödapääsu.

Sillad ja purded väikejõgedel peavad võimaldama normaalse veeseisu ajal nende alt paatidega läbipääsu. Kui avalikule või avalikuks kasutamiseks määratud veekogule ehitatakse pais, siis peab selle omanik kindlustama võimaluse selle ületamiseks sobivas kohas.

Igaüks tohib tasuta ja püügiõigust vormistamata ühe lihtkäsiõngega ja harrastuspüügiõigust tõendava dokumendi alusel muude harrastuspüügivahenditega kala püüda riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluval või eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogul, arvestades lubatud püügiaegade, -kohtade ja kalaliikide kohta kehtestatud piiranguid.

Kinnisasja omaniku loal tohib kala püüda eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks mitte määratud veekogul, siseveekogu poolt üleujutatud kinnisasjal või selle osal ning eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogul päikeseloojangust päikesetõusuni.

Avaliku ja avalikult kasutatava veekogu kasutamine liiklemiseks on lubatud, kui seda seaduse (nt looduskaitseseadusega, kaitsealade kaitse-eeskirjadega) või muu õigusaktiga ei piirata ning veesõidukite lubatud piirkiirus on 30 km/h, kui maavanem Veeseaduse alusel ei ole otsustanud teisiti.

Keelatud on sisepõlemismootoriga varustatud veesõidukite kasutamine avalikuks kasutamiseks määratud järvedel, mille pindala on alla 100 hektari ja jõgedel, mille minimaalne laius veesõidukite liiklemist võimaldaval lõigul on alla 10 meetri.

Veekogul liikleja on kohustatud vältima maaomanike ja teiste veekogu ja vee kasutajate õiguste rikkumist, vee-elustiku, veekogu sängi, kallaste, vesiehitiste ja tehnovõrkude kahjustamist ning täitma kahjulike mõjutuste levimise tõkestamiseks kehtestatud nõudeid.

Keelatud on ilma loata eraomaniku tähistatud paadisilla äärde silduda ning sinna paati kinnitada.

Maavanemal on õigus oma korraldusega keelata avalikul ja avalikult kasutataval veekogul jääleminek kui see ohustab jääleminejaid.

Teed ja rajad

Avalikku teed, sealhulgas riigimetsa rajatud sihti võib liikumiseks vabalt kasutada. Tähistatud erateed võib kasutada ainult omaniku loal. Igaühel on õigus pääseda jalgsi juurde eramaadel paiknevatele muinsus- ja looduskaitseobjektidele, supluskohtadele, purretele tavakohastel jalgradadel, jalgsi läbitavatele koolmetele ning joogikõlbliku veega allikatele.

Kauaaegsete tavade kohaselt kujunenud jalgradu ja taliteid eramaadel võib kasutada liikumiseks jalgsi, jalgrattal, suuskadel või ratsa ning maaomanik ei tohi neid sulgeda.

Metsad võib kohalik omavalitsus või erametsaomanik põua ajal liikumiseks ajutiselt sulgeda. Kohalik omavalitsus teatab sellest massiteabevahendite kaudu, erametsaomanik peab sulgemise keeldu selgitama tähistel.

Keelatud on liikuda väljaspool avalikke teid mootorsõidukiga ilma maaomaniku loata.

Telkimine ja lõkke tegemine


Kuni 24 tunniks võib telkida vaid siis, kui on tegemist piiramata või tähistamata kinnisasjaga. Kui on tegemist piiratud või tähistatud kinnisasjaga, siis tohib telkida ainult omaniku nõusolekul. Tähistamata maal peab looduses viibija kindlasti silmas pidama seda, et telkimine jääks väljapoole elumajade arvestatavat nähtavus- ja kuuldekaugust.

Avatud maastikul telkimisel tuleb hoiduda elumajast vähemalt 150 meetri kaugusele.

Riigimetsas telkimiseks annab loa kohalik metsnik või metskond. Ilma loata võib riigimetsas telkida tähistatud ja ettevalmistatud telkimis- ja tuletegemiskohas.

Keelatud on telkides ja ka lühiajaliselt puhates häirida kohalike elanike rahu. Sobimatu on telkida niitmata heinamaal, sest heina tallamine tekitab omanikule kahju.

Võõral maatükil võib lõket teha üksnes omaniku loal. Keelatud on lõkke tegemine turbapinnasele, kus see võib tekitada põlengu, ja supelranna rannaliivale. Lõkkematerjaliks võib korjata metsa alt oksi. Kuivanud puid võib langetada ainult maaomaniku loal. Lõke peab olema ohutu ning lahkumisel veenduge, et tuli on summutatud ning söed lõplikult kustunud.

Looduses puhates ei tohi ümbrust risustada. Tänapäeval rohkesti kasutatavad plastpakendid ei lagunelooduses ja lubamatu on neid maha jätta. Bensiin ja õlid kuuluvad ohtlike jäätmete hulka, need peab alati loodusest kaasa võtma.

Loodusandide korjamine

Riigimaal ning kohaliku omavalitsuse omandis oleval maal olevas metsas (avalik mets) on igaühel õigus viibida ning marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Omaniku poolt piiratud või tähistatud erametsas on teistel isikutel lubatud marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata ainult maaomaniku loal.

Piiramata või tähistamata erametsas on teistel isikutel õigus marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata, kui nad sellega ei tekita maaomanikule ülemäärast kahju.

Igaüks võib võtta vett looduslikest veeallikatest nii joogiks, pesemiseks kui olmevajadusteks, samuti varuda kõikjalt jääd.

Tehnilise toorme, nagu pajukoor, korvivitsad, pilliroog, männikasvud, vaik jm kogumise õigus ei kuulu igaüheõiguse alla.

Murda elusaid puid ja põõsaid, koorida tüvesid ja langetada kuivanud puid võib ainult omaniku loal. Keelatud on korjata ja müüa kaitsealuseid taimi.

Jahipidamine on Eestis korraldatud Jahiseadusega, see ei kuulu igaüheõiguse alla.


© Kalastusinfo.ee kasutajatingimused