Piiriveekogudel liiklemine

narva_1.jpg

Piiriveekogude alla kuuluvad jõed, järved või tehisveekogud, mida mööda kulgeb riigipiir. Piiriveekogudel liikumisel tuleb arvestada Riigipiiri seaduses ja Piirirežiimi eeskirjas sätestatut.

Vaata ka: Jääolude info piiriveekogudel

  1. Üldised nõuded piiriveekogudel liiklemisel  

Veesõiduki ja muu transpordivahendiga Narva jõele, Narva veehoidlale, Lämmi- ja Pihkva järvele või nende jääle minek ning sealt tagasitulek tuleb registreerida lähimas kordonis. Veesõiduki ja muu transpordivahendiga Peipsi järvele või selle jääle minek kaugemale kui üks kilomeeter kaldast ning sealt tagasitulek tuleb registreerida lähimas kordonis.

Ujuvvahendite liikumine Narva jõel ja Narva jõe lähtesse Peipsi järvest, samuti Lämmijärvest Pihkva järve on lubatud mööda pealaevateed. Ujuvvahendid võivad läheneda riigipiirile Peipsi järvel kuni 200 meetri ning Narva veehoidlal, Lämmijärvel ja Pihkva järvel kuni 50 meetri kaugusele. Riigipiirile lähenemise keeld ei kehti piirikontrolli läbinud ujuvvahenditele, mis suunduvad lühemat teed pidi riikidevahelise kokkuleppega määratud piiriületuskohta.

Kalapüük ja jääl viibimine on lubatud Narva jõel kuni 20 meetri, Narva veehoidlal, Lämmijärvel ja Pihkva järvel kuni 50 meetri ning Narva lahel ja Peipsi järvel kuni 200 meetri kaugusel välispiirist.

Kõik piiriveekogudel kasutatavad või nende veekogude kaldal hoitavad ujuvvahendid  (kaasa arvatud alla 2,5 meetri pikkused ujuvvahendid) peavad olema registreeritud vastavas registris ja kandma registreerimisnumbrit. Piiriveekogude kaldal hoitavad veesõidukid peavad olema kinnitatud ja lukustatud.

Liiklusseaduse §-s 69 (joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise keeld) sätestatut kohaldatakse mootorsõiduki juhile ka sõiduki juhtimisel väljaspool teed (maastikul, järve jääl jne). 

 2. Jääl viibimiseks keelatud ala tähistamine Peipsi järvel

Kalapüügiks ja jääl viibimiseks keelatud ala on Peipsi- ja Lämmijärvel tähistatud lattidele paigaldatud kollasel põhjal hoiatussiltidega eesti-, vene- ja ingliskeelse kirjaga „SEIS! EESTI PIIR“. Hoiatussiltide vahele on täiendavalt paigutatud kollase kilelindiga puitlatid kõrgusega 2 -2,5 meetrit.

riigipiir.jpgIda-Virumaal Vasknarva kordoni piirilõigule on keelatud ala tähistavad hoiatussildid „SEIS! EESTI PIIR“ paigutatud 200 meetriste vahedega. Hoiatussiltidega varustatud lattide vahel paiknevad täiendavalt puidust latid kollaste kilelintidega.  Alajõe kordoni piirilõigule on keelatud ala tähistavad hoiatussildid paigutatud 400 meetriste vahedega, nende vahel paiknevad puitlatid kollaste kilelintidega.

Jõgeva ja Tartu maakonnas Mustvee ja Varnja kordonite piirilõikudel paiknevad keelatud ala tähistavad latid 100 meetriste vahedega. Hoiatussiltide "SEIS! EESTI PIIR" vahekaugused on 200-400 meetrit, nende vahel on täiendavalt kollaste kilelintidega puitlatid.

Mehikoorma kordoni piirilõigul, mis ulatub Salu saarest Piirissaareni ning Piirissaare põhjatipust 8 kilomeetri kaugusele põhja suunas asuvad keelatud ala tähistavad latid üksteisest 150-200 meetri kaugusel. Hoiatussiltidega latid vahelduvad puitlattidega, mille tippu on kinnitatud kollane kilelint.

Pihkva järvel Värska kordoni piirilõigul on tähistatud nii kontrolljoon kui ka kalapüügiks ja jääl viibimiseks keelatud ala. Kontrolljoon on tähistatud puitlattidega, mille tipus on kollane kilelint. Keelatud ala on tähistatud hoiatussiltide ja puitlattidega, mille tipus on kollane kilelint. Tähistuste vahekaugused on 100-150 meetrit.

Ajutine kontrolljoon Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel piiriveekogudel on mõtteline joon, mis on tähistatud poide või muude tähistega. Püsiva jääkatte tekkimisel tähistatakse kordonite isikkoosseisu poolt igal talveperioodil kalapüügiks ja jääl viibimiseks keelatud ala Pihkva järvel ja Lämmijärvel 50 meetrit enne ja Peipsi järvel 200 meetrit enne välispiiri. Vastavalt Riigipiiri seadusele on kalapüügiks ja jääl viibimiseks keelatud alal liikumine keelatud.
 
Politsei- ja Piirivalveamet soovitab kõigil piiriveekogude jääle minejatel kaasa võtta navigatsiooniseade ja mobiiltelefon, milles on lähima kordoni number, viia end kurssi kontrolljoone kulgemisega ning jälgida paigaldatud märgistust, et vältida tahtmatuid õigusrikkumisi. Samuti tuleks talvisel ajal enne piiriveekogule suundumist ennast kurssi viia jääoludega. 

 Politsei- ja Piirivalveamet kontaktandmed:

Kordon e-post
Telefon
Mustajõe kordon ida.mustajoe-krd@list.politsei.ee +372 33 31 630
Punamäe kordon ida.punamae-krd@list.politsei.ee
+372 33 31 640  
Vasknarva kordon ida.vasknarva-krd@list.politsei.ee
+372 33 31 650
Mustvee kordon
louna@politsei.ee +372 33 31 670
Alajõe kordon ida.alajoe-krd@list.politsei.ee
+372 33 31 660
Varnja kordon louna@politsei.ee
+372 33 31 690
Mehikoorma kordon louna@politsei.ee +372 7 861 790
Värska kordon louna@politsei.ee +372 7 861 780

© Kalastusinfo.ee