Piiriveekogudel liiklemine
Piiriveekogu on veekogu mida läbib riigipiir (Veeseaduse § 2). Järgnevalt väljavõte Piirirežiimi eeskirja piiriveekogudel liiklemist reguleerivast osast. Lõikude ees olevavad numbrid vastavad orginaaltekstis olevatele.
V. PIIRIREŽIIM TERRITORIAAL- JA SISEMEREL NING PIIRIVEEKOGUDEL
66. Ujuvvahendite liikumine Narva jõel ja Narva jõe lähtesse Peipsi järvest, samuti Lämmijärvest Pihkva järve on lubatud mööda pealaevateed. Ujuvvahendid võivad läheneda riigipiirile Peipsi järvel kuni 200 meetri ning Narva veehoidlal, Lämmijärvel ja Pihkva järvel kuni 50 meetri kaugusele. Riigipiirile lähenemise keeld ei kehti piirikontrolli läbinud ujuvvahenditele, mis suunduvad lühemat teed pidi riikidevahelise kokkuleppega määratud piiriületuskohta.
67. Piirikontrolli kehtestamisel sisepiiril on ujuvvahendite liikumine Koiva jõel lubatud kogu jõe laiuses väljumiseta vastaskaldale.
68. Piirikontrolli kehtestamisel sisepiiril on ujumine veekogus, liikumine jääl ja kalapüük Eesti-Läti piiriveekogudel lubatud kuni riigipiiri jooneni.
69. Ujumine Narva jões ja Narva veehoidlas on lubatud ainult selleks ettenähtud kohtades, päevasel ajal ning kaldast tohib eemalduda kuni vastava märgistuseni.
71. Viibimine Narva jõel ja Narva veehoidlal öisel ajal (pool tundi pärast päikese loojumist, kuni pool tundi enne päikese tõusu) on piirivalve loata keelatud.73. Kõik piiriveekogudel kasutatavad või nende veekogude kaldal hoitavad ujuvvahendid peavad olema registreeritud vastavas registris ja kandma registreerimisnumbrit. Piiriveekogude kaldal hoitavad veesõidukid peavad olema kinnitatud ja lukustatud.
74. Maavalduste ja rajatiste omanikud peavad võimaldama politseil liikuda riigipiiri valvamisel piki piiriveekogu kallast ja merekallast, jättes vabaks kallasraja. Kallasrajaga ristuvates piirdeaedades ja tarades peavad olema lukustamata väravad ja üle kraavide paigaldatud purded.
Jääle minekul tuleb järgida, et:
- piiriveekogude jääl tohib viibida ainult valgel ajal;
- võtta kaasa laetud mobiiltelefon ja olla omastega periooditi ühenduses;
- riietuda soojalt ja vastavalt ilmaprognoosile;
- rüsi- ja ladejää kuhjumise kohtades pole liiklemine soovitav, sest seal võib olla ohtlikke, lumega kaetud õhukese jääga kohti;
- oma turvalisuse tagamiseks võtta kaasa jäänaelad, päästevarustus, navigatsioonivahend (kompass, GPS);
- soovitav on mitte väljuda järvele üksinda ja hoida kaaslastega sellist vahemaad, mis võimaldaks neid näha ja kuulda;
- ilmastiku halvenedes (tugev lumesadu ja tuisk, mis piiravad nähtavust) on soovitav liikuda kaldale;
Kalapüügiks ja jääl viibimiseks keelatud ala tähistamine Peipsi- ja Lämmi järvel
Kalapüügiks ja jääl viibimiseks keelatud ala on Peipsi- ja Lämmijärvel tähistatud lattidele paigaldatud kollasel põhjal hoiatussiltidega eesti-, vene- ja ingliskeelse kirjaga „SEIS! EESTI PIIR“. Hoiatussiltide vahele on täiendavalt paigutatud kollase kilelindiga puitlatid kõrgusega 2 -2,5 meetrit.
Ida-Virumaal Vasknarva kordoni piirilõigule on keelatud ala tähistavad hoiatussildid „SEIS! EESTI PIIR“ paigutatud 200 meetriste vahedega. Hoiatussiltidega varustatud lattide vahel paiknevad täiendavalt puidust latid kollaste kilelintidega. Alajõe kordoni piirilõigule on keelatud ala tähistavad hoiatussildid paigutatud 400 meetriste vahedega, nende vahel paiknevad puitlatid kollaste kilelintidega.
Jõgeva ja Tartu maakonnas Mustvee ja Varnja kordonite piirilõikudel paiknevad keelatud ala tähistavad latid 100 meetriste vahedega. Hoiatussiltide "SEIS! EESTI PIIR" vahekaugused on 200-400 meetrit, nende vahel on täiendavalt kollaste kilelintidega puitlatid.
Mehikoorma kordoni piirilõigul, mis ulatub Salu saarest Piirissaareni ning Piirissaare põhjatipust 8 kilomeetri kaugusele põhja suunas asuvad keelatud ala tähistavad latid üksteisest 150-200 meetri kaugusel. Hoiatussiltidega latid vahelduvad puitlattidega, mille tippu on kinnitatud kollane kilelint.
Pihkva järvel Värska kordoni piirilõigul on tähistatud nii kontrolljoon kui ka kalapüügiks ja jääl viibimiseks keelatud ala. Kontrolljoon on tähistatud puitlattidega, mille tipus on kollane kilelint. Keelatud ala on tähistatud hoiatussiltide ja puitlattidega, mille tipus on kollane kilelint. Tähistuste vahekaugused on 100-150 meetrit.
Ajutine kontrolljoon Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel piiriveekogudel on mõtteline joon, mis on tähistatud poide või muude tähistega. Püsiva jääkatte tekkimisel tähistatakse kordonite isikkoosseisu poolt igal talveperioodil kalapüügiks ja jääl viibimiseks keelatud ala Pihkva järvel ja Lämmijärvel 50 meetrit enne ja Peipsi järvel 200 meetrit enne välispiiri. Vastavalt Riigipiiri seadusele on kalapüügiks ja jääl viibimiseks keelatud alal liikumine keelatud.
Politsei- ja Piirivalveamet soovitab kõigil piiriveekogude jääle minejatel kaasa võtta navigatsiooniseade ja mobiiltelefon, milles on lähima kordoni number, viia end kurssi kontrolljoone kulgemisega ning jälgida paigaldatud märgistust, et vältida tahtmatuid õigusrikkumisi. Samuti tuleks talvisel ajal enne piiriveekogule suundumist ennast kurssi viia jääoludega.
Politsei- ja Piirivalveamet kontaktandmed:
| Kordon | e-post
|
Telefon |
| Mustajõe kordon | ida.mustajoe-krd@list.politsei.ee | +372 33 31 630 |
| Punamäe kordon | ida.punamae-krd@list.politsei.ee
|
+372 33 31 640 |
| Vasknarva kordon | ida.vasknarva-krd@list.politsei.ee
|
+372 33 31 650 |
| Mustvee kordon
|
louna@politsei.ee | +372 33 31 670 |
| Alajõe kordon | ida.alajoe-krd@list.politsei.ee
|
+372 33 31 660 |
| Varnja kordon | louna@politsei.ee
|
+372 33 31 690 |
| Mehikoorma kordon | louna@politsei.ee | +372 7 861 790 |
| Värska kordon | louna@politsei.ee | +372 7 861 780 |
© Kalastusinfo.ee