Väikelaeva registreerimine

paat_treilapeal.jpgMeresõiduohtuse seaduse § 371 lõikest 1 tulenevalt võib Eesti territoriaal- ja sisevetel liiklemiseks kasutada üksnes vastavasse registrisse kantud väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jetti. Registreerimise nõue ei kehti väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti kohta kui neid kasutatakse ainult mittelaevatatavatel siseveekogudel.

1) Mõisted

Väikelaev – veesõiduk kogupikkusega 2,5–24 meetrit (näiteks paat, purjejaht, kaater ja muu selline), mida kasutatakse vaba aja veetmiseks, sõltumata registrikuuluvusest. Väikelaevana ei käsitata võistlusspordiks ja treeninguteks kasutatavat spordialaliidu poolt vastavalt märgistatud veesõidukit (näiteks jett, purjelaud, purjejaht, võistluspurjekas ja muu selline) ning primitiivse konstruktsiooniga veesõidukit (näiteks ruhi, ruup, lodi, süst, kanuu, vesijalgratas ja muu selline) ja erikonstruktsiooniga veesõidukit.

Kuni 12-meetrise kogupikkusega laev – on laev, mida kasutatakse töö tegemise või ärilisel eesmärgil, näiteks kaluripaadid, inspektsioonide kontrollkaatrid jne.

Jett – kokpitita, statsionaarmootoriga vesiturbiinsõiduk kogupikkusega kuni 4 meetrit, mida juhitakse istudes, põlvili või seistes.

Üldkasutatav veetee – väljaspool sadama sissesõiduteed ja akvatooriumi asuv laevaliikluseks ettenähtud mõõdistatud veeala, mis on tähistatud kaardil ja vajaduse korral ka looduses. Sadama sissesõidutee käesoleva seaduse tähenduses on veetee osa, mis võimaldab laeval konkreetsesse sadamasse sisse sõita ja samast sadamast väljuda.

Laevatatavad siseveed – on Emajõgi ja Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Pikasilla sillani ning Võrtsjärv, Peipsi järv, Pihkva järv ja Lämmijärv ning nimetatud järvedesse suubuvate jõgede laevatatavad suudmed ja alamjooksud ning Narva veehoidla ja Narva jõgi Peipsi järvest kuni Narva koseni.

2) Väikelaeva ja kuni 12-meetrise kogupikkusega laeva registreerimine

Eesti territoriaal- ja sisevetel liiklemiseks võib kasutada üksnes vastavasse registrisse kantud väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jetti.

Eestis alaliselt elav või Eestis elamisloa saanud füüsiline isik ja Eestis registreeritud juriidiline isik on kohustatud kandma oma väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva, mille kodusadam on Eestis, ning jeti vastavasse registrisse. See nõue ei kehti, kui väikelaev, alla 12-meetrise kogupikkusega laev või jett on kantud mõne muu riigi vastavasse registrisse.

Juhul, kui laeva omanik ei ole Eestis elamisluba saanud füüsiline või Eestis registreeritud juriidiline isik, peab ta väikelaeva vastutavaks kasutajaks määrama eelnevalt märgitud tingimustele vastava isiku.

Väikelaeva registreerimiseelne ülevaatus teostatakse enne esmast liiklusregistrisse kandmist. Registreerimiseelset ülevaatust teostab ARK ja ametlik maaletooja tema poolt müüdavatele väikelaevadele, kui tal on ARK'iga on sõlmitud vastavasisuline leping. Omavalmistatud või ümberehitatud väikelaeva ülevaatus teostatakse Veeteede Ameti poolt. Juhul, kui laeva registreerimise eel teostataval registreerimiseelsel ülevaatusel ei ole võimalik tuvastada või kontrollida vajalikke andmeid, määrab väikelaeva registreerimiseks vajalikud andmed Veeteede Amet.

Kuni 12-meetrise kogupikkusega laeva registreerimiseelne ülevaatus ja korraline tehnoülevaatus teostatakse enne esmast liiklusregistrisse kandmist. Registreerimiseelse ülevaatuse ja korralise tehnoülevaatuse teostab Veeteede Amet.

Registreerimisel esitatavad dokumendid:

1) avaldus;
2) täidetud ja allkirjastatud registreerimiseelse ülevaatuse akt;
3) ostu-müügi leping või muu seaduslikku soetamist tõendav dokument;
4) volikiri, kui toimingut teostab omaniku esindaja;
5) CE-vastavusdeklaratsioon (kui on nõutav);
6) riigilõivu tasumist tõendav dokument;
7) isikut tõendav dokument.

Väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkisega laeva registreerimist ei teostata, kui:

1) väikelaeva tehniline seisund ei vasta kehtivatele meresõiduohutuse ja kvaliteedi nõuetele;
2) pärast 1. jaanuari 2000 Eestis või mujal valmistatud väikelaeval puudub identifitseerimisnumber või see on rikutud, võltsitud, mitteloetav või mittetuvastatav;
3) pärast 1. maid 2004 Eestis või mujal valmistatud väikelaeval puudub CE-vastavusmärk;
4) väikelaev ja alla 12-meetrise kogupikkusega laev on kuulutatud tagaotsitavaks;
5) omanikul puuduvad väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva omandiõigust ja päritolu tõendavad dokumendid;
6) väikelaev ja alla 12-meetrise kogupikkusega laev on hävimise tõttu registrist kustutatud;
7) kui enda tarbeks ehitatud väikelaeval, mida ei lasta viie aasta jooksul turule, või enne 1. maid 2004 kasutusele võetud väikelaeval, millel puuduvad nõuetekohased dokumendid ja ehitaja paigaldatud plaat, puudub Veeteede Ameti poolt väljastatud kontrollakt.

Omanikuvahetusel või registriandmete muutmisel esitatavad dokumendid:

1) avaldus;
2) ostu-müügi leping või muu seaduslikku soetamist tõendav dokument;
3) volikiri, kui toimingut teostab omaniku esindaja;
4) riigilõivu tasumist tõendav dokument;
5) isikut tõendav dokument.

Registreerimisnumber

  • Laeva (v.a purjekas) registreerimisnumber koosneb kolmest suurtähest ja kolmest numbrist, mille vahel on ühe tähekoha pikkune kriips. Registrinumbris ei kasutata täpitähti.
  • Purjeka registreerimisnumbriks on Eesti Jahtklubide Liidu poolt antav purjetähis, mis koosneb rahvuslikust tähekombinatsioonist EST ja numbrist.
  • Laeva registreerimisnumbri tähtede ja numbrite kõrgus on 100 – 200mm.
  • Laeva registreerimisnumber kantakse laeva mõlemale pardale ning peab olema selgelt nähtav ja loetav.
  • Laeva registreerimisnumber kantakse heledale taustale mustade tähtede ja numbritega või tumedale taustale valgete tähtedeja numbritega.

Riigilõiv

  • Väikelaeva või alla 12-meetrise kogupikkusega laeva registreerimise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.
  • Registriandmete muudatuste vormistamise eest seoses väikelaeva omaniku vahetumisega tasutakse riigilõivu 600 krooni.
  • Registriandmete muudatuste vormistamise eest (v.a omanikuvahetus) tasutakse riigilõivu 200 krooni.
  • Väikelaeva registreerimiseelseks ülevaatuseks autoregistrikeskuse spetsialisti kohalekutsumise korral Eesti Vabariigi piires tasutakse riigilõivu 250 krooni iga väikelaeva kontrollimise eest.
  • Varastatud või tulekahju tagajärjel hävinud registreerimistunnistuse asendamise eest koos sellest tuleneva registrikande muudatusega tasutakse pädeva riigiasutuse tõendi esitamisel riigilõivu 100 krooni.

Alates 3. november 2008.a. tasutakse riigilõivu Rahandusministeeriumi kontodele:

Pank

Konto nr

Eraisiku viitenumber

SEB Pank 10220034796011 10601008006990
Swedbank 221023778606 10601008006990
Danske Bank A/S Eesti Filiaal 333416110002 10601008006990

NB! Kõik piiriveekogudel kasutatavad või nende veekogude kaldal hoitavad ujuvvahendid peavad olema registreeritud vastavas registris ja kandma registreerimisnumbrit. Piiriveekogude kaldal hoitavad veesõidukid peavad olema kinnitatud ja lukustatud. Vaata Piiriveekogudel liiklemine

© Kalastusinfo.ee