Veeliiklus merel ja siseveekogudel 

kalalaev2.jpg

Sõltuvalt sõidupiirkonnast on veeliiklus korraldatud kahe seaduse ja nende alusel välja antud õigusaktide alusel. Merel ja laevatatavatel siseveekogudel reguleerib liiklemist Meresõiduohutuse seadus ning ülejäänud veekogudel Veeseadus

 1. Meri ja laevatatavad siseveed 

tooder.jpg

Laevatatavad siseveed on Narva jõgi, Peipsi järv, Lämmijärv, Pihkva järv, Emajõgi, Võrtsjärv ja Väike-Emajõgi Võrtsjärvest kuni Jõgeveste sillani, Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu jalakäijate sillani, Reiu jõgi suudmest kuni raudtee sillani, Nasva jõgi suudmest kuni 58°13,9'N laiuskraadini, Kasari jõgi suudmest kuni Kloostri sillani, Tuudi jõgi suudmest kuni Kirikuküla sillani, Pirita jõgi suudmest kuni ristlõikeni laiuskraadil 59°27,864'N ja Purtse jõgi suudmest kuni 59°26,059'N laiuskraadini.

Merel ja sisevetel liiklemiseks peab väikelaev ja jett olema registreeritud liiklusregistris. Võistlus- või treeningjeti, mida kasutatakse üksnes võistluse või treeningu ajal eripiirkonnas, registreerib ja märgistab spordialaliit. Vaata lisaks: Väikelaeva ja jeti registreerimine

Väikelaeva või jetti võib juhtida isik, kellel on väikelaevajuhi tunnistus või laevajuhi või siseveelaeva laevajuhi erialane haridus. Tunnistuse saamiseks tuleb sooritada sellekohane eksam, vanus olema vähemalt 15 aastat vana ning tervislik seisund vastama B-kategooria mootorsõidukijuhi tervisele esitatud nõuetele. Vaata lisaks: Väikelaevajuhi tunnistus

Veesõiduki juhtimiseks, millel on purjepind kuni 25 m2 või mootori võimsus kuni 25 kW, ei nõuta väikelaevajuhi tunnistust, kui veesõiduk sõidab valgel ajal ja hea nähtavuse korral merel kuni 5 meremiili kaugusel kaldast ja sisevetel kuni 9 kilomeetri kaugusel kaldast.

Alla 15-aastaselt isikult ei nõuta väikelaevajuhi tunnistust veesõiduki juhtimiseks, millel on purjepind kuni 20 m2 või mootori võimsus kuni 10 kW, kui ta teeb seda seadusliku esindaja vastutusel ning kui veesõiduk sõidab valgel ajal ja hea nähtavuse korral merel kuni 1 meremiili kaugusel kaldast ja sisevetel kuni 2 kilomeetri kaugusel kaldast.

Väikelaeva või muu veesõiduki juht ei tohi merel või sisevetel liigeldes olla joobeseisundis. Alkoholijoobes olevaks loetakse väikelaeva või muu veesõiduki juht järgmistel juhtudel:

  1. väikelaeva või muu veesõiduki juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,5 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem;
  2. jetijuhi ühes grammis veres on vähemalt 0,2 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,1 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Liiklemisel piiriveekogudel (nt Peipsi järv, Narva jõgi jne) on kehtestatud täiendavad nõuded, mis tulenevad Riigipiiri seadusest ja Piiriržiimi eeskirjast. Vaata lisaks: Piiriveekogudel liiklemine 

Õigusaktid

 2. Mittelaevatatavad siseveed 

kummipaat.jpgMittelaevatatavatel sisevetel reguleerib veesõidukitega liiklemist veeseadus.

Veesõiduki registreerimise nõue puudub, samuti ei nõuta veesõiduki kasutajalt väikelaevajuhi tunnistust. Päästevarustuse omamine pole kohustuslik, kuid on siiski soovitatav.

Veesõidukite lubatud piirkiirus on 30 km/h.

Sisepõlemismootoriga varustatud veesõidukite kasutamine avalikuks kasutamiseks määratud järvedel, mille pindala on alla 100 hektari, ja jõgedel, mille minimaalne laius veesõidukite liiklemist võimaldaval lõigul on alla 10 meetri, on keelatud.

Veesõidukitega sõitmine järvedel lähemale kui 50 meetrit poidest, millega on tähistatud supelrandade akvatooriumid, on keelatud. Veesõidukitega jõgedel asuvatest poidega eraldatud supluskohtadest möödumine jõe telgjoonest supluskoha poolt on keelatud.

Mitte avalikuks kasutamiseks olevatel veekogudel on veesõidukil mootori kasutamine lubatud kui seda ei piirata mõne muu õigusaktiga (nt looduskaitselised piirangud Sinijärvel, Tündre järvel jne) või ei ole seadnud piiranguid veekogu omanik (nt karjäärid, kalakasvatustiigid, eramaal olevad järved jne).

Õigusaktid

 3. Piirangud looduskaitsealadel 

alam_pedja.jpgKaitsealadel on üldjuhul mootoriga (nii sisepõlemis- kui elektrimootoriga) veesõidukiga sõitmine keelatud. Erandina ei kuulu sinna alla kaitsealadele jäävad laevatatavad veekogud, samuti veekogud, millel kaitse-eeskirjaga on mootoriga ujuvvahendi (mootorpaadi) kasutamine lubatud.

Sõltuvalt kaitsealast, võib mootorpaadiga sõitmiseks olla vajalik ka kaitseala valitseja ehk Keskkonnaameti kirjalik nõusolek (nt Põltsamaa ja Pede jõel, Keeri järvel, Saadjärvel jne).

Tartu- ja Jõgeva maakonnas kehtivate piirangutega saab hetkel tutvuda siin.

 4. Maavanema piirangud 

ujuk.jpgMaavanemal on õigus oma korraldusega keelata avalikul ja avalikult kasutataval veekogul veesõidukitega liiklemine, kehtestada liikluskiiruse piirang ja keelata veekogujääle minek, kui liiklemine, veesõiduki suur kiirus või jääleminek ohustab veeliiklust, kahjustab või võib kahjustada veekogu seisundit ning lõhkuda veekogu kaldaid, kahjustab või võib kahjustada kalavarusid või kalakoelmute seisukorda, häirib teisi veekogu kasutajaid või ohustab jääleminejaid.

Korraldused võivad olla ajutised või alalised.  Eestis kehtivad alalised korraldused leiad siit:


© Kalastusinfo.ee