Veekogu kaldal liiklemine ja liikumine

kallas.jpg

Kallas on merd, järve, jõge, veehoidlat, oja, allikat või maaparandussüsteemi eesvoolu ääristav ja erinõuete kohaselt kasutatav maismaavöönd. Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve kaldaid nimetatakse rannaks.

 1. Ranna ja kalda piiranguvööndis liiklemine 

tamula.jpgLooduskaitseseaduse järgi on piiranguvööndis keelatud mootor- ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. 

Piiranguvööndi laius on:

  • Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit;
  • üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit;
  • allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit. 

Veeseaduse järgi ei tohi veekogu jääkatet reostada ega risustada naftasaaduste, kemikaalide, jäätmete ja muude reoainetega. Eriti tuleks seda meelde tuletada talvel mootor- ja maastikusõidukitega Peipsi järve jääl liikujatele.

Liiklusseadusega on keelatud pesta mootorsõidukit veekogus ning veekogu kaldal lähemal kui kümme meetrit veepiirist.

  2. Kallasrada ja sellel liikumine

kallasrada.jpgAsjaõigusseaduse järgi peab veekogu kaldaomanik jätma veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks. Kallasrada võib igaüks kasutada veekogu ääres liikumiseks ja viibimiseks, kalastamiseks ning veesõidukite randumiseks. Asjaõigusseaduse paragrahvis 142 sätestatud kitsendused kallasraja suhtes ei kehti.

Veeseaduse järgi on kallasrada kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, lugedes viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelist maariba. Kallasraja kasutaja ei tohi kallasraja kasutamisega kahjustada kaldaomaniku vara.

Kallasraja laius on:

  • laevatatavatel veekogudel 10 meetrit;
  • teistel veekogudel 4 meetrit;
  • suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, 2 meetri laiune kaldariba, mida mööda võib vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda.

Avalikult kasutataval veekogul puudub kallasrada:

  • sadamas;
  • tootmisvee veehaarde vähimas võimalikus teeninduspiirkonnas;
  • enne asjaõigusseaduse jõustumist õiguspäraselt kallasrajale püstitatud ehitisel;
  • hüdrograafiateenistuse ja seirejaamaehitisel;
  • kalakasvatusehitisel;
  • hüdroelektrijaama vähimas võimalikus teeninduspiirkonnas. 

Viimati loetletud juhtudel peab kallasraja sulgeja kinnise territooriumi tähistama ja võimaldama kinnisest territooriumist möödapääsu.

vaz.jpg 

© Kalastusinfo.ee