Veekogu kaldal liiklemine mootorsõidukiga
Käesolevas peatükis on kokkuvõte mootorsõidukitega liiklemise kohta veekogu kaldal.
1. Liiklusseadusest tulenevad nõuded:
Liiklusseaduse järgi on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk. Mootorsõidukiks ei loeta mootoriga jalgratast, mopeedi ega mootori jõul liikuvat rööbassõidukit (§ 12 lg 2).
Eraldi nõuded kehtivad maastikusõidukitega liiklemisel. Vaata: Maastikusõidukitega liiklemine
Mootorsõidukid, välja arvatud eritalituse sõidukid, ei või sõita, peatuda ega parkida väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks. Nendes kohtades võib liigelda ainult maaomaniku loal (§ 48 lg 1). Samasugune nõue kehtib ka maastikusõidukite kohta.
Mootorsõidukit ei või pesta veekogus ega kaldal lähemal kui 10 meetrit veepiirist (§ 52 lg 2).
2. Looduskaitseseadusest tulenevad nõuded:
Ranna ja kalda piiranguvööndis on mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu keelatud, välja arvatud kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks (§ 37).
Ranna või kalda piiranguvööndi laius on:
1) Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit;
2) üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit;
3) allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit.
Rahvusparkide, loodus- ja maastikukaitsealade sihtkaitse- ja piiranguvööndites reguleerib mootorsõidukitega liiklemist kaitseala kaitse-eeskiri. Nendes kohtades liiklemisel peab lisaks maaomaniku loale olema ka kaitseala kaitse korraldaja kirjalik nõusolek. Kaitse korraldajaks on Riiklik Looduskaitsekeskus.
Loe lisaks: Artikkel Keskkonnalehes "Mootorsoidukitel ei ole ranna ja kalda piiranguvööndisse asja"